Põllumajanduskeskkonna uuringud

Muld

Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas

Uuringu eesmärk on selgitada erinevate taimekaitsevahendite jääkide toimeainete sisaldust mullas, selle muutust ajas ning mulla vertikaalprofiilis sõltuvalt toimeaine iseloomust, kogusest ja kasutatavast agrotehnoloogiast.

 

Väetamiskaardi serveripõhise lahenduse arendamine

2018. aastal alustati ettevalmistava tööga väetistarbekaartide kliendipõhise lahenduse loomiseks internetikeskkonnas, kasutades Spectrum servertarkvara. Eesmärk tootjatele kasutusmugavust ja süsteemi paindlikkust väetamissoovituste andmetega töötamiseks. Internetipõhise kasutajaliidese kaudu saab tulevikus tootja ise koostada enda põldude väetistarbekaardid, tuginedes mullaseire ja kasvatatavate kultuuride andmetele. Lisades saagisoovi ja eelmise perioodi saagikuse andmed koostab süsteem väetamissoovitused mille saab failipõhiselt edastada põllutöömasinatele.

 

HPK2 (märg- ja turbaalad) alade ruumilise paiknemise, põllumassiivide kogupindala  ja maakasutuse selgitamine ja selle alusel nende alade tootjapõhine maakasutuse analüüs

 

Mulla NO3 (nitraatlämmastiku) ja SO4 sisalduse muutus ja dünaamika nitraaditundliku ala põllumuldades aastatel 2007-2011 erineva maakasutuse (põllukultuurid, rohumaa) korral ning mullas leiduvate taime toiteelementide (P, K, Ca, Mg, Cu, Mn, B, Nüld) happesuse ja orgaanilise aine fooni ja pikaajalisemate muutuste selgitamine. Põllumaade taimekaitsevahendite jääkide sisalduse selgitamine NTA põllumuldades

Uuringu eesmärk on jälgida kergestiliikuvate lämmastikuvormide (nitraatlämmastik ja ammoonium-lämmastik) ehk mineraalse lämmastiku (Nmin) sisalduse muutust nitraaditundlikul ala ja võrdlusena Tartumaa muldades, selgitamaks võimalikku nitraatide leostumise ohtu erineva maakasutuse ja ilmastikutingimuste korral. Teise olulise eesmärgina selgitatakse väävli kui suhteliselt liikuva toiteelemendi sisalduse muutust mullas ning kolmandaks eesmärgiks on jälgida ka ülejäänud olulisemate taimetoiteelementide sisalduse dünaamikat mulla vertikaalprofiilis ning selgitada seaduspärasused, mille alusel saab parandada väetamise planeerimist. Lisaks selgitatakse ka taimekaitsevahendite jääkide sisaldust nitraaditundlikul alal (NTA) paiknevatel tootmispõldudel.

 

Lubjatarbe määramise täpsustamine ja erinevate lubiväetiste mõju selgitamine erinevatele mullaomadustele ja taimede toitumistingimustele

 

Vähemlevinud põllumajanduskultuuride väetustarbe ja toitainete omastamise seaduspärasuste, toitainete vertikaalse liikumise ning toitainete bilansi arvutamine väetamissoovituste väljatöötamiseks

Uuringu eesmärk on selgitada viimastel aastatel levima hakanud põllumajanduskultuuride (n. põlduba, hernes, talioder, sojauba, kanep jt) toitumise ja väetamisega seotud probleeme, tagamaks nende optimaalne väetamine. Samuti on vaja täiendavalt uurida nende kultuuride toitainete tarbimist ja omastavate toiteelementide liikumist mullavertikaalprofiilis ja põllult eemaldatavate ja sinna tagastatavate taimeosade biokeemilist koostist, mille alusel on võimalik koostada nende kultuuride toitainete bilanssi erinevates tingimustes. 

 

Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring

Kasutades indikaatoritena mulla viljakust ja orgaanilise aine sisaldust, on uuringu eesmärk mullastiku seisukohalt hinnata keskkonnasõbralikku majandamist ja mahepõllumajanduslikku tootmist seatud eesmärkide täitmisel. Uuringu tulemustega soovitakse näidata, kuidas on erinevate toetuste rakendamise tulemusena põllumuldade viljakus muutunud ja sellest lähtuvalt hinnata MAK erinevate meetmete mõju.

 

Otsekülvi (minimeeritud harimise) mõju muldade omadustele ja keskkonna seisundile

Uuringu eesmärk on hinnata minimeeritud harimise mõju muldade omadustele ja keskkonnaseisundile – võimaliku erosiooni tõkestajana, süsiniku akumuleerijana, mulla toite-ja veerežiimi ning mullaelustiku seisundi võimaliku muutjana. Tehnoloogiana on minimeeritud harimine järjest enam levinud, kuid harimisviisi mõju muldadele on Eesti kontekstis kompleksselt vähe uuritud, arvestades nii mulla omadusi, mulla elustikku kui ka põldudel kasutatud taimekaitsevahendeid (TKV). Uuringu tulemusi kasutatakse põllumajanduslike keskkonnatoetuste hindamise ja seire taustinformatsioonina ning seireindikaatorite valiku täpsustamiseks. Samuti saab täpsustada põllumajandustoetuste abil toetatavate tegevuste valikut ja põhjendatust, selgitada erinevate agrotehnoloogiate (otsekülv ja künnipõhine tavaharimine) toimimist ning koolitada põllumajandustootjaid.

 

Erodeeritud ja turvasmuldade omaduste muutumine

Uuringu eesmärk on selgitada erinevate mullaparameetrite muutusi erodeeritud ja deluviaalmuldade ning turvasmuldade nii jätkuval kasutamisel püsirohumaana kui ka maakasutuse muutumisel põllumaast püsirohumaaks.

 

Digitaalse mullakaardi vektorandmestiku kvaliteedi parandamine

Töö eesmärk oli süstematiseerida esinevad vead, need grupeerida ja leida võimalused nende automaatseks parandamiseks ning saavutada mullakaardi terviklike areaalidega kiht.

 

MAK 2014-2020 piirkondliku mullakaitsemeetmega seotud valikmassiivide (turvas- ja erodeeritud muldade osatähtsus PRIA põllumassiivist >50%) maakasutuse ja maakasutajate detailne analüüs

MAK 2014-2020 KSM toetusskeemi kuuluva piirkondliku mullakaitsemeetme lähtetingimuste väljatöötamiseks puudus detailne andmestik, mis oleks aluseks nii meetme väljatöötamiseks kui ka selle mõju hindamiseks. Piirkondlik mullakaitsemeede on suunatud erodeeritud (E) ja turvasmuldade (M - madalsoomullad, S - siirdesoomullad, R - rabamullad, AM – lammi-madalsoomullad) kaitseks ning käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata selliste massiivide kogupindala, kus eelmainitud muldi on vähemalt 50% põllumassiivi pinnast.

 

Põllumajandusmaadele nõlvakallete arvutamine LIDAR andmete põhise reljeefimudeli baasil Valgjärve testvallas

Vastavalt veeseadusele kehtivad põllumajanduskultuuride väetamisele pinnareljeefist tulenevad piirangud. 2014. aastani kasutuses olnud nõlvakalded olid arvutatud vanade topograafiliste kaartide üldistele reljeefiandmetele tuginedes. 2014. aasta juunis valmis maa-ameti ja teiste keskkonnaministeeriumi allasutuste koostöös ülepinnaline uuendatud andmetega nõlvakallete kaart ja loodi ka vastav kaardirakendus. Uuringu eesmärk oli teostada muutliku reljeefiga testala (Valgjärve vald) enam kui 5% nõlvakallete andmete analüüs.

 

Mullaerosiooni uuring "mullakadu"

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja pikaajaline aasta keskmine mullakadu kõikides Eesti maakondades nii intensiivselt haritavatel põllumaadel kui ka erosioonist suhteliselt vähem mõjutatud pikaajalistel ja looduslikel rohumaadel ning erosioonist hõlmatud alade osakaal maakondades.

 

Põllumuldade tihenemise mõju taimede kasvule ja arengule ning tihenenud muldade ulatusest Eestis

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Eesti enamlevinud põllumuldade tallamisest tingitud potentsiaalne tihenemise oht ja selle võimalikud põhjused. Uuringu esimene osa viidi läbi 2008.–2009. aastal, kui põldudelt koguti esmased andmed ja määrati vastavad parameetrid ning seega on tegemist jätku-uuringuga, mis selgitab viie aasta jooksul toimunud protsesse.

 

Põllumuldade bioloogilise mitmekesisuse uuring

Otsekülvitehnoloogia puudusteks on umbrohtude, haiguste ja kahjurite laialdasem levik, kuna neid enam künni ega muude harimisvõtetega ei hävitata. Lahenduseks on laialdasem pestitsiidide kasutamine, millega võib aga kaasneda taimekaitsevahendite jääkide suurem akumuleerumine mulda. Veelgi intensiivsem on aga jääkide kogunemine taimejäänustesse, mis moodustavad mullapinnal multšikihi. Mulla pindmisse kihti, aga ka mullapinnale jäävat taimset materjali, kasutavad paljud mullas elavad loomad, putukad, bakterid ja seened oma toiduks. Seega ühelt poolt on oluline uurida, kuidas otsekülvitehnoloogia mõjutab muldade viljakuse näitajad, aga teisest küljest ei tohiks tähelepanuta jätta ka mullaelustiku reageerimist erinevate tehnoloogiate rakendamisele. Uuringu käigus hinnati erinevate maaharimistehnoloogiate (otsekülvi ja tavaharimise ehk künnipõhise tehnoloogia) mõju mullale bioloogiliste indikaatorite (vihmaussid ja hooghännalised) kaudu.

 

Mulla glomaliini sisalduse määramine ja selle kasutamine mulla orgaanilise aine kvaliteedi hindamiseks. Mulla parendusaine Biochar katsetamine

Maailmas on kujunenud suureks probleemiks pidev mullaviljakuse vähenemine, mis väljendub orgaanilise aine sisalduse vähenemises. Samaaegse elanikkonna kasvuga on orgaanilise aine vähenemine põllumajanduslikus kasutuses oleval alal tekitanud kahtluse senise põllumajanduslike meetoditega majandamise jätkusuutlikkuses. Lisaks on suur osa riike võtnud (kõik Euroopa Liidu liikmed) endale kohustuseks vähendada CO2 emiteerimist atmosfääri, et sellel moel võidelda kliimamuutuste vastu. Alates 2006. aaastast on maailmas huviorbiiti tõusnud võimalus kasutada biomassist toodetud biosütt (biochar) mullaviljakuse parendusainena. Seeläbi oleks võimalik reaalselt vähendada süsihappegaasi hulka atmosfääris, kuna biomassi pürolüüsil tekkiv süsi (elementaarne süsinik) on äärmiselt stabiilne substants.

 

Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:10 000 mullakaardi võimalik korrigeerimine

Uuringu eesmärgiks oli kontrollida mullakaardil turvasmuldadena (madalsoomullad ja lammi-madalsoomullad) näidatud mullaareaalide reaktsiooni, orgaanilise aine ja PK sisalduse kaudu nende tegelikku ehk olemasolevat seisundit nii muldade klassifikatsiooni kui ka põllumajandusliku kasutuse seisukohast. Töö tulemusena selgus mullakaardil turvasmuldadena määratletud areaalidel toimunud mullageneesi muutuste ulatus ning peamiselt agrokeemilisest seisukohast soomuldade sobivus põllukultuuride kasvatamiseks.

 

Põllumuldade neutraliseerimise mõju keskkonnale ja mulla viljakusele

Selgitatakse erinevate meliorantide ja koguste ajalist mõju mullaomadustele lupjamisjärgselt. Jätkusuutliku põllumajanduse ja keskkonna üks komponente on mulla happesuse neutraliseerimine ja optimaalse kaltsiumiseisundi tagamine muldade lupjamisega. Siinkohal on väga oluline jälgida lupjamise mõju mullale nii lühema kui ka pikema ajavahemiku jooksul, samuti erinevate lubiväetiste ja nende koguste toimet.

 

Mullaviljakuse hindamiseks kogutavate mullaproovide erinevate parameetrite muutumine sõltuvalt proovide analüüsieelsest säilitamisest, mullaomadustest ja säilitustingimustest

Mullaviljakuse hindamiseks kasutatakse keskmise proovi meetodit ja sageli tuleb ette olukordi, kus proovi pole võimalik koheselt laboratooriumisse toimetada ja seetõttu tuleb proove säilitada väljaspool laborit kuni nende transportimiseni laborisse. Samas on teada, et mikroorganismide aktiivse tegevusega perioodil kogutud proovides jätkub aktiivne bioloogiline tegevus, mis võib avaldada mõju hilisemale laboratoorse analüüsi tulemusele ja tulemus kajastab ka toimunud muutusi, mitte olukorda proovõtmise hetkel. Seetõttu on oluline teada, kas need muutused on kõikides muldades sarnased, kui suured ja millise suunaga need muutused on. Vastavalt nendele teadmistele on võimalik täpsustada proovide kogumise ja hoidmise metoodikat ja koos sellega parandada proovikogumise kvaliteeti ja suurendada tulemuste täpsust. Selgitatakse võimalikud muutused proovide toiteelementide sisalduses laboratoorse analüüsi eelse säilitamise tulemusena.

 

Mulla deflatsiooni uuring "mullakadu"

Deflatsiooniohtlike alade väliuuuringute kokkuvõte.

 

Mullaproovivõtmise marsruudi täpsustamise uuring

Muldade keemilised ja füüsikalised omadused võivad põllu piires oluliselt varieeruda nii looduslikult kui ka tänu inimese majandustegevusele nagu harimine, niisutamise intensiivsus, mineraalsete ja orgaaniliste väetiste andmine. Selliste ebaühtlaste mullastikutingimuste korral on keskmise mullaproovi võtmise metoodika väga oluline, et kajastada võimalikult täpselt muldade praegust seisundit ja samas saada võrreldavaid tulemusi järgnevatel proovivõtmisperioodidel. Töö eesmärgiks oli mullaproovide võtmise metoodika parandamine läbi täpsustatud marsruutide, mis seisneb kindla proovivõtmise teekonna väljakujundamises prooviala piires.

 

Mullatoitainete dünaamika uuring

Uuringu eesmärgiks oli mullaproovi optimaalse võtuaja täpsustamine ja mullaproovist määratavate parameetrite võimalik muutumine sõltuvalt proovivõtmise ajast.

  • Uuring 2005                                        
info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4, 75501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)