Põllumajanduskeskkonna uuringud

Majandusnäitajad ja muu

E-küsitlus põllumajandustootjatele

2017. aastal PMK poolt MAK 2014-2020 hindamise raames läbi viidud põllumajandustootjate e-küsitluse eesmärk oli välja selgitada põllumajandustootjate üldine teadlikkus ja informeeritus keskkonda puudutavates küsimustes, levinumad tegevuspraktikad, põllumajandustootjate hinnang oma keskkonnaalaste teadmiste kohta ja põllumajandustootjate arvamused MAK toetuste (nõuete) kohta.

Küsimustik saadeti 10 545 pindala- ja/või loomatoetusi taotlenud ettevõtete ja ettevõtjate (tootjate) e-mailile (57% taotlejate koguarvust). Küsimustikule vastas 3328 tootjat (vastamisaktiivsus 32%). Lõpuni vastatud ankeete oli 2560, mis kaasati ka analüüsi.

Veterinaarkulude uuring

Indikaatori „veterinaarkulud“ analüüsiobjektiks on veterinaartasude ja ravimitega seotud kulud keskmiselt ühe loomühiku kohta. Andmeid kogutakse ja analüüsitakse FADN valimi põhjal. Kõik indikaatori "veterinaarkulud" näitajad on arvutatud kaalutud keskmistena, mis annab võimaluse üldistada saadud tulemusi gruppi kuuluvate põllumajandustootjate üldkogumi kohta.

Veterinaarkulusid loomühiku kohta analüüsiti tootmistüüpide (piimatootmine, lihaveisekasvatus, piima- ja lihaveisekasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, sea- ja linnukasvatus) ja suurusgruppide lõikes.

Loomade heaolu toetust (LHT; MAK 2014–2020 meede 14.1) taotlenud ettevõtete üldkogumina on kasutatud vastavat toetust taotlenud põllumajandustootjate PRIA toetuste registri andmeid. Erinevuste hindamiseks on lisaks LHT taotlejate tulemustele välja toodud ka nende ettevõtete tulemused, kes seda toetust vastaval aastal ei taotlenud.

Ettevõtjatulu uuring

„Ettevõtjatulu” uuringuga alustati 2004. aastal (andmed koguti ja analüüsiti 2003. a. kohta). Esialgu koguti ja analüüsiti andmeid kahe andmekoguja poolt (Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus ning Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus).

Alates 2008. aastast kogutakse ja analüüsitakse indikaatori “Ettevõtjatulu“ raames andmeid  FADN valimi põhjal.

Peamisteks analüüsiobjektideks on kogutoodang, netolisandväärtus, ettevõtjatulu ja arvestuslik netokasum. Eraldi on ettevõtetest analüüsitud: MAK 2014-2020 (samuti MAK 2007-2013) keskkonnatoetusi taotlenud tootjad (MAK kkt), keskkonnatoetusi mittetaotlenud tootjad (tavatootjad) ja FADNi põllumajandustootjate üldkogumisse kuuluvad tootjad (Eesti keskmine).

Indikaatori "ettevõtjatulu" (sh põllumajandustootjate jätkusuutlikkus) analüüsi metoodika.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames välja makstud toetuste jaotumine

Põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames ette nähtud erinevad toetusskeemid.

Toetuste analüüsimisel on arvesse võetud kõik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt analüüsiaasta jooksul väljamakstud otsetoetused, erakorralised ja põllumajanduse turukorralduse toetused ning ka riiklikud toetused.

PRIA vastavates registrites olevatele tootjatele (kellel oli maid ja/või loomi) määrati tootmistüüp ja majanduslik suurus. Toetuste jaotumist analüüsiti maakonniti, tootmistüübi (taimekasvatus, aiandus, püsikultuurid, piimatootmine, loomakasvatus, sea- ja linnukasvatus, segatootmine) ja majanduslike suurusklasside ja –gruppide alusel (väiketootjad, keskmise suurusega tootjad suurtootjad).

MAK 2014-2020 keskkonnatoetuste ja MAK 2007-2013 perioodi 2. telje toetuste saajate majanduslik jätkusuutlikkus

Jätkusuutlikkuse hindamiseks võrreldi iga ettevõtte tegelikku brutolisandväärtuse (BLV) taset tööjõu aastaühiku (TJÜ) kohta arvestusliku jätkusuutlikkuse tasemega.

Brutolisandväärtuse (BLV) arvutamiseks lisatakse kogutoodangu väärtusele toetuste (v.a investeeringutoetused) ja ettevõtlusega seotud maksude bilanss ning lahutatakse eri- ja üldkulud.Tööjõu aastaühik (TJÜ) on ühe töötaja täistööaeg, mis võrdub arvestuslikult 2 200 töötunniga aastas.

Aiandustoodangu peamiste turustuskanalite uuring

2015. aastal viidi läbi ühekordne küsitlus, mille käigus paluti tootjatel järjestada tähtsuse järjekorras kaks peamist aiandustoodangu turustuskanalit. Andmed koguti FADN andmekogumise raames valimis olevate ettevõtete kohta, kellel oli 2014. aastal tootmistüübiks aiandus/püsikultuurid või kelle ettevõttes kasvatati köögivilja vähemalt 0,3 hektaril (v.a mahetootjad).

Keskkonnateadlikkuse uuring

Keskkonnateadlikkuse küsitlused, mis viid läbi aastal 2004 ja 2007 (vastavalt siis MAK 2004-2006 perioodi alguses ja lõpus), keskendusid eelkõige tootjate üldise keskkonnateadlikkuse taseme teadasaamiseks.

2009. aasta küsitlus ei olnud suunatud ainult keskkonnateadlikkuse väljaselgitamisele, vaid hõlmas ka kõiki MAK 2007-2013 teise telje meetmeid.

Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa uuring

„Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa” uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, mil määral maaelu arengukavade (MAK) mahepõllumajandusliku tootmise toetused aitasid kaasa kohalike mahesaaduste turusituatsiooni parandamisele (ehk uurida mahesaaduste kättesaadavust).

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse osatähtsus ja mõju analüüs tootjate sissetuleku struktuuris aastatel 2003-2006

MAK 2004-2006 perioodi põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtnud põllumajandusettevõtete sissetulekute struktuurimuutuste analüüsimiseks kasutati põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmeid 2003-2006 aastate kohta. Analüüsis olid vaatluse all vaid need põllumajandustootjad, kus põhiline osa sissetulekust saadi põllumajandustootmisest, väiketootjaid (kelle tegevuse majanduslik suurus alla 2 ESÜ; 1 ESÜ=1200 eurot) analüüsi ei kaasatud.

Mahetoodete turustamise ning mahetootjate poolt kasutatavate agrotehniliste võtete uuring

2011. aasta alguses läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada mahetootjate peamiste turustuskanalite eelistamine ning saada ülevaade mahetootjate poolt kasutatavatest peamistest agrotehnilistest võtetest ja enim levinud praktikatest.

Loomade karjatamise uuring

Loomade karjatamise uuringu eesmärgiks oli kohapealsete intervjuude käigus välja selgitada loomapidajate karjatatavate rohumaade suurus ja jaotus ning see, kui suurel osal neist ja missuguse koormusega karjatatakse. Andmed koguti ka loomapidamisviisi, karjatatavate loomagruppide ja nende suuruse kohta. Lisaks olid üldised küsimused karjatamise, loomade tervise ja heaolu ning loomapidajate investeeringuvajaduste kohta.

info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4/6, 77501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)