Kõrge loodusväärtusega põllumajandus
Kõrge loodusväärtusega põllumajanduse (KLV põllumajandus; inglise keeles High Nature Value Farming, lühend HNV) mõiste kerkis esmakordselt esile 1990-ndate aastate alguses, kui mitmed autorid viitasid looduslike väärtuste ja põllumajandustegevuse vahelistele seostele.
Kõrge loodusväärtusega põllumajanduse puhul on tegemist nö üldmõistega, mis käsitleb endas nii konkreetseid väärtuslikke alasid kui ka neid väärtusi säilitavaid majandustegevusi. Euroopa Liidu (EL) tasandil kasutatakse KLV põllumajanduse iseloomustamisel erinevaid mõisteid – eelkõige KLV põllumajandusmaa ja KLV põllumajandussüsteemi.
Kõige enam levinud definitsiooni kohaselt (Andersen, 2003) moodustavad KLV põllumajandusmaa need alad Euroopas, kus põllumajandustegevus on domineerivaks maakasutuseks ja kus põllumajandustegevus toetab või on seotud kas kõrge liigi- ja elupaigarikkusega või leidub neil aladel Euroopa ja/või riikliku, ja/või piirkondliku kaitseväärtusega liike.
KLV põllumajandusmaa määratlemisel on väga oluline arvestada ka põllumajandusmaad ümbritsevat nö tugistruktuuri, sest paljud põllumajandusmaal olevad väärtused on seotud just nendega (nt pesitsevad paljud põllulinnud puistus ja käivad põllul toitumas).
Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudi (IEEP, inglise keeles Institute for European Environmental Policy) koostatud uuringus (Cooper, 2007) kirjeldatakse kõrge loodusväärtusega põllumajandust kui madala tootmisintensiivsusega, mitmekesise struktuuriga ja väikese sisendiga süsteemi. Kõrge loodusväärtusega põllumajandussüsteeme iseloomustatakse kui põllumajanduslike tegevuste kompleksi, mis tagab piirkonna loodusväärtuste säilimise ja/või aitab kaasa nende väärtuste kasvamisele.
Kõrge loodusväärtusega põllumajanduse määratlemise metoodika
Kõrge loodusväärtusega põllumajanduse määratlemise metoodika 2021. aasta muudatustega
Kõrge loodusväärtusega põllumajandusalade analüüs
