Põllumajanduskeskkonna uuringud

Elurikkus

Kõigil Eesti maaelu arengukava (MAK) perioodidel on osade meetmete eesmärk olnud elurikkuse säilitamine ja suurendamine. Et hinnata, mil määral keskkonnasõbraliku majandamise (KSM, aastani 2009 keskkonnasõbraliku tootmise toetus ehk KST) ja mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE) selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad, alustas PMK põllumajandusmaastikus juba 2004. aastal MAK 2004-2006 raames elurikkuse uuringutega, millest kimalaste ja põllulindude seirega jätkati ka järgmistel MAK perioodidel.

2011. a lisandus seoses keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) rohumaaribade nõudega pikaajaline taimestiku uuring rohumaaribadel. 2012. a viidi läbi ühekordne uuring rohumaade majandamisest Järva-, Lääne-Viru- ja Pärnumaa näitel ning selle võimalikust mõjust rukkirääkude pesitsusedukusele ja vanalindude ellujäämisele.

Kõige pikaajalisemalt on toimunud kimalaste ja põllulindude seire – alates 2006. aastast igal aastal 66 seirealal. Valim on aja jooksul vastavalt vajadusele muutunud, kuid alates 2010. aastast asuvad need 66 seireala kahes piirkonnas: Kesk-Eesti (peamiselt Järva-, Lääne-Viru- ja Jõgevamaal) ning Lõuna-Eestis (peamiselt Põlva-, Võru- ja Valgamaal). Mõlemas piirkonnas asub 33 seireala, millest 1/3 on mahepõllumajandusliku tootmise toetusega (MAHE), 1/3 keskkonnasõbraliku majandamise toetusega (KSM) ning 1/3 referentspõllumajandusettevõtted (ÜPT; põllumajandusettevõtted, mis ei ole liitunud MAHE ja KSM toetuse kohustusega, kuid taotlevad ühtset pindalatoetust). 2019. aastal oli 66 põllumajandusettevõtte paiknemine järgmine:

Elurikkuse seirealad 2019. aastal

Kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuring

Uuringu eesmärk on elurikkuse seisukohast hinnata MAK keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusele seatud eesmärkide täitmist. Pikaajalise uuringuga selgitatakse, kas nende meetmete rakendamise tulemusena on kaitstud või parendatud selle maa, millel toetust rakendati, elupaigalist funktsiooni.

Pesitsevate põllulindude liigirikkuse, arvukuse ja asustustiheduse uuring

Uuringu eesmärk on elurikkuse seisukohast hinnata MAK keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusele seatud eesmärkide täitmist. Pikaajalise uuringu eesmärk on indikaatorite seirega näidata, kas põllumajanduslik tootmine on kaitsnud või parendanud selle maa elupaigalist funktsiooni, samuti hinnata, kas mahepõllundus tugevdab elurikkust ning kas keskkonnasõbaliku majandamise tulemuseks on pesitsevate lindude mitmekesisuse ja arvukuse suurenemine.

Vihmausside (arvukus ja liikide mitmekesisus) uuring

Uuringu eesmärk oli elurikkuse seisukohast hinnata MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) keskkonnasõbraliku tootmise (KST) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) rakendamist tegevustele seatud eesmärkide täitmisel. Indikaator pidi vastama hindamisküsimusele: „milline on muutuste ulatus ja suund koosluse liigilises koosseisus (eriti tolerantsete ja kitsalt kohastunud liikide suhtes) ning vihmaussikoosluse koguarvukuses; lisaks ka mikroobikoosluse biomassi aktiivsuses?”.

Räpu jõe valgala pilootuuringu raames teostatud linnustiku analüüs

Töö eesmärk oli linnustiku ja põllumajandusliku tegevuse vaheliste seoste uurimine intensiivse majandamisega Räpu veekaitsealal. Andmete kogumist alustati 2007. aastal ning uuriti nii pesitsusaegset lindude levikut ja nende asustustihedusi kui ka lindude esinemist kevad- ja sügisrände perioodil. 2008. aastal lisandusid lindude talvised loendused ja 2009. a uuriti Räpul lindude levikut ja asustustihedusi vaid talvisel perioodil. Alal asus nii MAK keskkonnasõbraliku tootmisega (KST – põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede) kui ka ÜPT (ei ole liitunud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustusega) tootjaid.

Rohumaade majandamine Järva-, Lääne-Viru- ja Pärnumaa näitel ning selle võimalik mõju rukkirääkude pesitsusedukusele ja vanalindude ellujäämisele

Käesoleva uuringu eesmärk oli selgitada, millal tootjad oma rohumaid niidavad ning milleks niidet kasutavad, et selgitada selle võimalikku mõju rukkirääkude pesitsusedukusele ja vanalindude ellujäämisele.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse rohumaaribade nõudega seotud taimestiku uuring

Uuringu eesmärk on hinnata aja jooksul toimuvaid muutusi külvi või sööti jätmise teel rajatud rohumaaribade taimkattes, eeldades, et rohumaariba on peamiseks ökoloogilist keskkonda loovaks indikaator-sünuusiks (samasse eluvormi või lähedastesse eluvormidesse kuuluv üsna homogeenne taimekooslus) teistele liigirühmadele (tolmeldajad, taimekahjurite röövputukad jne). Lisaülesandeks on hinnata rohumaaribade potentsiaalset panust ökoloogiliste hüvede kujunemisse suurepinnaliste põldudega põllumajandusmaastikus.

Soontaimed – koosluse struktuuri, liigirikkuse ja liikide katvuse uuring

Uuringu eesmärk oli elurikkuse seisukohast hinnata MAK põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) keskkonnasõbraliku tootmise (KST) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) rakendamist tegevustele seatud eesmärkide täitmisel. Uuringuga taheti teada saada, kuidas on muutunud põllumajandusliku keskkonnatoetuse rakendamise tulemusena soontaimede koosluse struktuur, liikide katvus ja liigirikkus võrreldes algaastaga ning loodusliku varieeruvusega nendes elupaikades.

info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4/5, 77501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)