Usaldusväärne partner!

Ajalugu

Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) ajalugu on koondatud raamatusse "Põllumajandusuuringute keskus ajas ja ruumis. PMK 20". Ajalooraamatus anname ülevaade PMK katsekeskuste, laborite ja osakondade tekkeloost, millal ja kes kellega liideti-lahutati. Raamatu koostaja on asutuse pikaajaline töötaja Merike Toome. Raamatust saab muuhulgas lugeda ka meie praeguste ja endiste kolleegide mälestusi.

Ajalooraamatu esmaesitlus toimus 17. oktoobril 2019. a. Sakus, PMK peamajas.
Pressiteade 21.10.2019: Põllumajandusuuringute Keskus tähistab aastapäeva ajalooraamatu väljaandmisega

Ajalooraamat: "Põllumajandusuuringute Keskus ajas ja ruumis. PMK 20" (PDF, 6.9 MB)
Ajalooraamatu kaanepilt (JPG, 114 KB)

PMK ajalooraamatu kaanepilt

Põllumajandusuuringute Keskuse üksuste ajalugu ulatub eelmisesse sajandisse

Põllumajandusuuringute Keskus on küll viis korda noorem kui Eesti Vabariik, kõigest 20-aastane, aga meie üksuste ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse.

Eestis on maaviljelusega tegeldud juba aastatuhandeid, alustades alepõllundusega ja lõpetades mitmeväljasüsteemidega tänapäeval. Eelmine sajand oli pöördeliseks ka Eesti põllumajanduses: loomasöödana hakati kasvatama ristikut ning alustati teadusliku sordiaretuse ja tõuparanduse tegevustega.

Esimesed katsejaamad Eestis rajati 19. sajandi lõpus Eesti Põllumeeste Seltsi juurde. Eesti riigi iseseisvumisel oli põllumajanduse edendamine vaja viia võimalikult kiiresti teaduslikult põhjendatud alustele. Esmakatsed mullaharimiseks viidi Raplamaal Kuusikul läbi juba 1909. aastal, kui Kuusikule toodi auruader. Aktiivne tegevus toimus kuni 1919. a. maareformini, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. Peale maareformi rajati Kuusikule riigimõis, kus jätkus laiaulatuslik ümbruskonna põllumeeste õpetamine ja koolitamine, näitamaks neile uusi maaharimisvõtteid.

Peale Eesti iseseisvumist oli vaja sõdades laokile jäänud põllumajandus taas tõusuteele viia. Riikliku seemnekontrolljaama asutamine kerkis 1920. aasta alul päevakorda seoses vajadusega tõsta seemnete külvi- ja sordiväärtust ning tõkestada ebakvaliteetsete seemnete müüki ja sissevedu. Juba 1923. a suutis uus asutus võistelda teiste Euroopa riikide ajakohaste seemnekontrolljaamadega. 1924. aastal astus Seemnekontrolljaam International Seed Testing Association (ISTA) liikmeks.

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi aastatel 1940-1992 on katse- ja seemnejaamad olnud mitmesugustes õigustes ja kandnud erinevad nimetusi, aga töö on jäänud samaks.

1958. aastal loodi Kuusiku katsejaama labori baasil väetistarbe laboratoorium. Praktilisi teadmisi omandati Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Sellega pandi alus edasiseks agrokeemiateenistuse arenguks Eestis. 1964. a alustas tööd Vabariiklik Agrokeemia Laboratoorium (VAL), mis 1982. aastal nimetati ümber Vabariiklikuks Kemiseerimisjaamaks (VKJ). 1992. a pärast Eesti taasiseseisvumist reorganiseeriti VAJ Eesti Riiklikuks Agrokeemia Keskuseks.

Need katse- ja seemnekontrollijaamad ning laborid on tänase Põllumajandusuuringute Keskuse esivanemateks.

Tänane Põllumajandusuuringute Keskus tegutseb alates 1998. aastast. 2004 aastani oli asutuse nimeks Taimse Materjali Kontrolli Keskus. Põllumajandusministri 8. jaanuari 2004.a. määruse nr 1 (RTL 2004, 6, 75) alusel muudeti nimi Põllumajandusuuringute Keskuseks.

info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4/6, 77501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)