Seemnekontrolli labor 100
2020. aastal saab 100 aastat riikliku seemnekontrolli labori asutamisest.
Alates 1998. aastast on seemnekontrolli labor Taimse Materjali Kontrolli Keskuse / Põllumajandusuuringute Keskuse koosseisus.
Esimesed riiklikud seemnekontrollijaamad Euroopas
Seemnekontrolli meetodite välja töötamise ajalugu ulatub üheksateistkümnenda sajandi lõppu:
- 1869. a loodi esimene seemnekontrollijaam Saksamaal
- 1871. a Taanis ja 1876. a Rootsis ja Šveitsis
- 1877. a alustati seemnekontrolliga riiklikul tasandil Tsaari-Venemaal
19. oktoober 1920 - riikliku seemnekontrollijaama loomine Eestis
Eestis kerkis riikliku seemnekontrolljaama asutamine päevakorda 1920. aasta alul seoses vajadusega tõsta seemnete külvi- ja sordiväärtust ning tõkestada ebakvaliteetsete seemnete müüki ja sissevedu.
Eesti põllutöö peavalitsuse agronoom Jaak Ümarik töötas välja kava seemnekontrollijaama asutamiseks. 15. jaanuaril kutsus peavalitsus kokku maakondade ja ühiskondlike asutuste esindajad ning võeti vastu seaduse eelnõu.
19. oktoobril 1920. a kinnitati riikliku seemnekontrollijaama koosseis ja palgamäärad. Seemnekontrollijaam alustas oma tööd põllutöö peavalitsuse koosseisus 3 töötajaga. Seemnekontrollijaama sisseseade telliti Saksamaalt.
Juba 1923. a suutis uus asutus võistelda teiste Euroopa riikide ajakohaste seemnekontrolljaamadega. 1920. aastal oli seemneproovide arv 366.
2. juulil 1924. aastal astus seemnekontrolljaam Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (The International Seed Testing Association, lühend ISTA) liikmeks. ISTA liige on PMK seemnekontrolli labor ka täna.
Seemnekontrollijaama ülesanneteks olid:
- seemnekaupluste kontroll siseturul, proovide võtmine kontrolljaama algatusel ja tellijate soovil;
- sisseveetavate seemnete kontroll, seemnete ekspertiis;
- tähtsamate seemnestandardite määramine Eestis kasvatavate seemnete kohta.
Seemnekontrollilaborid Eestis aastatel 1940-1992
Nõukogude Eesti ajal töötas igas rajoonis seemnekontrolli laboratoorium ja külviseeme oli pideva kontrolli all. Seemet pidi kontrollima mitu korda aastas. Töötas Vabariiklik seemneinspektsioon, millele allusid rajoonide seemnekontrolli laborid.
Seemnekontrollilaborid aastast 1992-1998
1993. aastal asus Riigi seemne ja sordikaitse inspektsiooni seemnekontrolli kesklabor Tallinnas Västriku tänaval ja maakondades oli 14 laborit.
Algas Rahvusvaheline Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) metoodika õppimine ja õpetamine. Maakondades toimusid õppepäevad, kuid samal ajal seoses töömahu vähenemisega hakkas vähenema laborite arv. 1994 aastal töötas seemnekontrolli laboris 11 spetsialisti, 2005. aastal oli koosseisus 9 töötajat. Koosseisus ei olnud enam inseneri, proovide vastuvõtjat-dokumentide väljaandjat.
Seemnekontrolli kesklaboril olid tihedad sidemed Soome Taimetoodangu Kontrolli Keskuse seemnelaboriga. Vastastikku käidi külas, tutvuti labori ja metoodikate kasutamisega. Soome kolleegid on meile õpetanud puhtuse, idanevuse, haiguste määramist, samuti infosüsteemi arendamist.
Esimese arvutiprogrammi jaoks käis Marko Männik Soome laboris tutvumas seemne laborile tehtud vastava programmiga. Sealt sai ta ideid seemnekontrolli labori oma programmi loomise jaoks.
ISTA metoodikale üleminekul sai abi kolleegidelt Taanist, Rootsist ja Soomest.
Saime väljaõpet ja praktilise töö kogemusi, mis praegu tunduvad iseenesestmõistetavad.
Näiteks:
- teravilja ja herne idandamine paberirullides (Munktell idandamispaber, mis ei lase juurtel läbi paberi kasvada);
- peedi seemne idandamine liivas või volditud paberi vahel;
- proovijagajate kasutamine tööproovide jagamisel – esialgu tundus see nii mõnelegi väga imelik;
- heinaseemnete läbipuhumiseks puhurite kasutamine;
- puhtuses stereomikroskoopide kasutamine heinaseemne proovi analüüsimisel;
- niiskuseproovide esitamine kilekotis – enne toodi neid proove pooleliitristes pudelites.
Taani ja Soome laborite eeskujul hakati kaasaegsetele töövahenditele rohkem tähelepanu pöörama ka seemnekontrolli laboris: näiteks soetati kaasaegsed kaalud, uued programmeeritavad idandamiskapid statsionaarse valgustusega ja seemnekollektsiooni kapp.
Haiguste määramine seemnetel oli samuti täiesti uus asi. Alates 1994. aastast hakati määrama seemnetega levivaid taimehaigusi: odra ja kaera lendnõgi, odra triiptõbi ja nisu kõvanõgi. 2015. aastal akrediteeriti odra lendnõe analüüs ISTA poolt.
Oli aeg, mil püüti seemne järgi sorti määrata. Katsetamise periood lõppes ruttu, kuna saadi aru, et sordi määramiseks on vaja pikaajalist kogemusi ja tulemus ei ole sellegi poolest 100% õige. Õige tulemuse saab järelkontrolli katsetega, mida tehakse PMK Viljandi katsekeskuses.
Seemnekontrolli labor aastatel 1998–2019
1998. aastal toimus suurem reorganiseerimine. Seemnekontrolli labor liideti Taimse Materjali Kontrolli Keskusega. Labori asukohaks sai Mustamäe tee 60, Tallinn. Seemnete analüüsimise pool jäi laborile, kuid seemnete sertifitseerimise tegevused läksid Taimetoodangu Inspektsiooni seemne sertifitseerimise osakonnale.
1998. aastal alustati labori kvaliteedisüsteemi välja töötamist. Esimese kvaliteedikäsiraamatu aitasid kokku panna Linda Mendel ja Taani kolleeg Heidi Erberling.
2000. aasta sügisel toimus esimene akrediteerimine uue ISTA akrediteerimisstandardi järgi. Labor sai ISTA akrediteeringu.
2004. aastal kolis seemnekontrolli labor Mustamäelt Sakku. 2005. aastal alustati seemneproovi võtjate kursuste korraldamist. Iga proovivõtja, kes oli kursuse läbinud, sai selle kohta tunnistuse ja õiguse võtta ametlikke seemneproove. Igal aastal toimub uus proovivõtjate täienduskursus.
2005. aastal hakkas seemnekontrolli laborist teenust tellima esimene välisfirma DLF Trifolium. Nende esialgne tellimus tundus hirmuäratav – kuni 2000 heinaseemne proovi aastas (hooajal). Halbade ilmastikutingimuste tõttu jäi tegelikkuses analüüsitud seemneproovide arv aga prognoositust väiksemaks.
DLF Trifoliumi heinaseemne proovide analüüsimine on ühtlasi olnud ka labori töötajatele koolituseks. Eestis on analüüsitavate teraviljaseemnete ja heinaseemnete suhe 9 : 1, mistõttu DLF Trifoliumi analüüsid ning nende korraldatud koolitused on SKL töötajatele olnud väga väärtuslikud.
Analüüsitulemused sisestatakse otse DLF arvutiprogrammi Navision. Tänaseks on DLF-ile tehtav proovide arv aastas 4000-5000.
Samuti on SKL-l leping teise Taani firmaga – DSV, kuid väiksemas mahus.
Aastate jooksul on arendatud koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel ning iga-aastaselt korraldab SKL ka ühiseid kohtumisi, et vahetada informatsiooni ja tutvuda teiste laborite töötegemisega.
INFOMATERJALID:
Seemnekontrolli labor- Seemnekontrolli labori ajalugu on talletatud ajaluguraamatusse "Põllumajandusuuringute keskus ajas ja ruumis. PMK 20".
