Usaldusväärne partner!

Taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring

Ülevaate saamiseks taime- ja loomakasvatuse toodangu tootmiseks esmavajalike toiteelementide lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K) kasutamise kohta, arvutatakse toiteelementide bilanssi.

Kuna põllumajandustootmisega kaasnevad paratamatult kaod mulda, vette ja õhku, on võtmeküsimuseks kuidas toota nii, et kaod oleksid minimaalsed ja tagatud oleks toodangu saamiseks optimaalne toiteelementide tase. Mida pikema perioodi kohta on bilansiandmed olemas, seda selgemalt avalduvad ettevõtete majandamises ilmnevad muutused ja selle mõju keskkonnale.

Taluvärava toiteelementide bilanss arvutatakse kalendriaasta jooksul ettevõttesse sisse toodud (sisend) ja sealt välja viidud (väljund) toodangu vahena (NPK kg/ha aastas).

Nii sisend kui väljund arvutatakse ümber toiteelementideks.

Bilansi sisendi poole moodustavad ostetud sööt, põhk, mineraalväetised, seemned, loomad, orgaaniline väetis, lämmastiku sidumine liblikõieliste kultuuride poolt ja sademetest saadav lämmastik. Väljundi poole müüdud taime- ja loomakasvatussaadused, loomad, orgaaniline väetis (sõnnik) sööt ja põhk.

Käesolevas uuringus kogutakse raamatupidamise andmeid ~ 650 ettevõtte põllumajandussaaduste ostu ja müügi kohta, mille põhjal arvutatakse nn erinevad bilansinäitajad (sisend, väljund, bilanss, efektiivsus). Saadud tulemuste põhjal analüüsitakse erinevaid põllumajanduskeskkonnatoetuseid ja ühtset pindalatoetust saavate ettevõtete majandamise mõju veele, mullale ja elurikkusele.

Mulla normaalseks toimimiseks peetakse igati kohaseks, et lämmastiku bilanss on mõõdukalt positiivne, kuna lisaks kultuurtaimedele vajab ka mulla väga mitmekesine makro- ja mikrofauna oma elutegevuseks lämmastikku ning eluslooduses on võimatu saavutada olukorda, kus lämmastiku leostumine või lendumine täielikult puuduks. Fosfori ja kaaliumi vajadus taime- ja loomakasvatussaaduste tootmiseks on lämmastikust väiksem, madalam on ka toiteelementide bilanss.

Joonis 1. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi taluvärava bilanss toetustüübiti ja Eesti keskmisena aastatel 2015-2018

2018 taluvärava toiteelementide uuringu lühikokkuvõtte joonis 1

2018. aastal varieerus lämmastiku bilanss toetustüübiti ja Eesti keskmisena vahemikus 12-52 kg/ha, fosfori bilanss 3-(-1) kg/ha, kaaliumi bilanss vahemikus 12-(-5) kg/ha (joonis 1).

NPK bilanss oli 2018. aastal positiivne ja kõrgem keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM), ühtset pindalatoetust (ÜPT) saavates ettevõtetes ja Eesti keskmisena ning madalaim mahetootmises (MAHE), kus P ja K bilanss olid negatiivsed.

NPK bilansi erinevused tulenevad erinevast majandamisest, sealhulgas erinevast väetiste kasutamisest.

Koos saagiga viiakse põllult ära märkimisväärne kogus toiteelemente, mida taimed oma kasvuks mullast ammutavad. Et saagitaset säilitada ja et muld ei vaesuks, kasutatakse tavatootmises (KSM; ÜPT) põllukultuuride väetamiseks kas mineraal- või orgaanilisi väetiseid või mõlemaid koos.

Väetiste õigel kasutamisel suureneb saak ja säilib mulla viljakus, väetiste vales koguses planeerimise ja kasutamisega võib suureneda toiteelementide leostumine või mullaviljakuse langus.

2018. aastal moodustasid tavatootmisega tegelevate ettevõtete kogu NPK sisse ostetud vahenditest mineraalväetised 54-82%.

Mahetootmises kasutatakse valdavalt orgaanilisi väetiseid. Paraku ei jagu sõnnikut või erinevaid komposte piisavalt, mistõttu on MAHE saagid väiksemad ja mullaviljakus võib aja jooksul hakata langema.

Orgaaniliste väetiste, eriti vedelsõnniku kasutamisel püsib liigniiskuse või madala temperatuuri ja vähese aurumise korral võimalus, et taimetoiteelemendid liiguvad taimede juurte horisondist allapoole ja võivad jõuda põhjavette. Soojade ilmade korral suurenevad lämmastiku kaod õhku.

NPK toiteelementide kasutamise efektiivsus annab ülevaate ettevõtete majandamise tõhususest ja selle mõjust keskkonnale. Lämmastiku ja kaaliumi kasutamise efektiivsus oli 2018. aastal madal kõigis toetustüüpides ja Eesti keskmisena (joonis 2).

Fosfori kasutamine oli tasakaalus tootmise tasemel ÜPT-s ja sellele küllalt lähedal KSM-s ning Eesti keskmisena. MAHE-s kasutati fosforit ja kaaliumit üle kahe korra suuremas koguses kui seda tootmisesse anti.

Keskkonna seisukohalt tähendab alla 70% efektiivsusega majandamine, et võivad suureneda lämmastiku kaod vette, mulda ja õhku, fosfori ja kaaliumi leostumise oht on väike.

Joonis 2. Lämmastiku, fosfori, kaaliumi kasutamise efektiivsus toetustüübiti ning Eesti keskmisena aastatel 2015-2018

2018 taluvärava toiteelementide uuringu lühikokkuvõtte joonis 2

Taluvärava toiteelementide bilansi uuringu tulemustel võib keskkonnasäästlikkuse seisukohalt olukorda hinnata keskpäraseks. Mullaviljakuse säilitamise ja paranemise seisukohalt tuleb suuremat tähelepanu pöörata fosfori ja kaaliumi tasakaalustatud kasutamisele.

Huvi korral:  

 

Viimati uuendatud 17.06.2020

info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4, 75501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)