Põllulindude arvukuse ja liigirikkuse uuring

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames saavad põllumajandustootjad taotleda erinevaid toetusi, sh Eesti maaelu arengukava raames selliseid, mille eesmärk on hoida keskkonda. Nende eesmärkide saavutamist on vaja kuidagi hinnata.

Linnud on ühed levinumad indikaatorliigid ning neid kasutatakse ka Eestis kahe keskkonnaga seotud toetuse hindamiseks: mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAHE) ja keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM).

Selleks kogutakse lindude andmeid 66 seirealal Kesk-Eestis (Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa) ja Lõuna-Eestis (Valga-, Võru- ja Põlvamaa). Lisaks MAHE ja KSM toetusega aladele on seires võrdluseks alad, millele ei ole MAHE ja KSM toetust taotletud, kuid taotletakse ühtset pindalatoetust (ÜPT) – neile esitatavad nõuded on keskkonna osas leebemad.

Põllulindude andmeid kogutakse igal aastal perioodil aprilli lõpp kuni juuni keskpaik kolm korda. Loendused toimuvad varahommikul vahemikus kell 4–10. Selleks on igal alal välja valitud haritaval põllul asuv 1 km pikkune loendusrada, millest 50 m mõlemale poole keskjoont pannakse kirja kõik kuuldud-nähtud linnud, kes võivad olla potentsiaalsed pesitsejad. Välitöid teeb Eesti Ornitoloogiaühing.

Aastatel 2010–2021 loendati seirealadel kokku 6214 pesitsevat põllulinnupaari 53 liigist. Paaridest 43% loendati Kesk-Eestis ja 57% Lõuna-Eestis, vastavalt 18 ja 51 liigist.

Lõuna-Eesti on mosaiiksem ja seal leidub lindudele rohkem sobivaid elupaiku kui Kesk-Eestis. Nt on Lõuna-Eestis väiksemad põllumajandusettevõtted ja põllumassiivid, suurem püsirohumaade ja mahepõllumajanduslike alade osakaal ja ≥2 m kõrguse taimestikuga alade pindala.

Kõige väiksema pesitsevate lindude mitmekesisusega olid Kesk-Eesti KSM ettevõtted, kus kohati seireperioodil 2010–2021 igal aastal ühe erandiga maksimaalselt vaid kolme pesitsevat linnuliiki – madala linnustiku mitmekesisuse põhjuseks on ilmselt vähene maastiku mitmekesisus seirealustel põldudel (suured põllumassiivid ja vähe maastikuelemente).

Ülekaalukalt arvukaim pesitsev liik on olnud põldlõoke (67% kõigist loendatud paaridest), kellele järgnevad kadakatäks, kiivitaja ja sookiur.

Selleks, et võrrelda põllulindude olukorda MAHE, KSM ja ÜPT aladel leiti kõigi toetustüüpidega alade kohta keskmine pesitsevate linnupaaride ja liikide arv. Läbi aastate olid mõlemad MAHE aladel kõrgemad kui KSM ja ÜPT aladel. Viimastel aastatel on see vahe küll vähenenud, eriti pesitsevate liikide arvu osas.

Põllulinnud 2010-2021

Loendusala kohta keskmiselt kohati kõige vähem pesitsevaid paare ja liike enamasti ÜPT aladel, kuid vahel ka KSM aladel. Seega ei ole KSM võrreldes ÜPT aladega niipalju keskkonnasõbralikum, et avalduks positiivne mõju põllulindudele.

MAHE alade kõrgemate linnunäitajate üheks põhjuseks võib olla, et seal leidub rohkem toitu, kuna sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud. Lisaks esineb MAHE aladel rohkem rohumaid, mis on lindudele sageli meelepärasem elupaik kui muu põllukultuuride alune maa.

Viimastel aastatel on linnunäitajad kõigi toetustüüpidega (sh MAHE) aladel langenud.

Põllulindude arvu vähenemisele viitab ka riikliku keskkonnaseire programmi raames läbiviidav haudelinnustiku punktloendus. Selle tulemusel leiti populatsiooniindeksite alusel stabiilse, kasvava ja kahaneva arvukusega liigid.

MAK põllulindude seires perioodil 2010–2020 kohatud 15 arvukaimast pesitsevast liigist kuuluvad haudelinnustiku punktloenduse 2000.–2020. aasta trendi järgi mõõdukalt langeva trendiga liikide hulka üheksa (põldlõoke, kadakatäks, pruunselg-põõsalind, metskiur, rukkirääk, metsvint, nõmmelõoke, kivitäks ja karmiinleevike) – seega, kui Eestis üldiselt on need liigid mõõdukalt langeva trendiga, on arusaadav, et see kajastub ka toetuste hindamiseks tehtavas põllulindude seires.

Põllulindude olukord Eestis on murettekitav ja MAK meetmed ei ole olnud piisavad nende negatiivsete muutuste ärahoidmiseks. Kuna langevad trendid ilmnevad kõigi toetustüüpidega aladel ning ka riikliku seire raames tehtavas haudelinnustiku punktloenduses, ei ole languse põhjuseks ilmselt eri toetustüübiga ettevõtete lokaalsed omapärad, vaid muud laiemalt negatiivset mõju avaldavad tegurid (nt üleüldine põllumajanduse intensiivistumine ja põllumajandusmaastiku homogeensemaks muutumine). Lisaks mõjutavad põllulinde ka mitmed Eesti põllumajanduse välised tegurid. Lokaalselt nt kisklus ja puittaimedega ala pindala vähenemine ning laiemas plaanis vaadatuna on paljud Eestis pesitsevad põllulinnuliigid rändlinnud ning mõjutatud tingimustest rändeteedel ja talvitumispaigas.

Huvi korral: