Usaldusväärne partner!

Pestitsiide kasutuskoormuse uuring

Taimekahjustajate massilise esinemise korral väheneb saak ja halveneb selle kvaliteet, mistõttu kasutatakse teatud tingimustes kahjustajate tõrjeks keemilisi taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide.

Pestitsiidide kasutamine on põhjendatud vaid siis, kui kahjustused võivad ületada majandusliku kahju piiri või kui nende kasutamisel võib oluliselt paraneda saagi kvaliteet ja säilivus.

Pestitsiidide kasutamisega võib kaasneda loodusliku mitmekesisuse vähenemine, välja võivad kujuneda taimekaitsevahendite suhtes resistentsed kahjurid. Mullas ja vees võivad pestitsiidide  jäägid mõjutada erinevate organismide elutegevust, liikuda taimedesse ja talletuda saagis.

Iga pestitsiid sisaldab erinevas koguses toimeainet nn pestitsiidi koostisainet, mis on mõeldud üldise või eriomase mõju avaldamiseks taimekahjustajale, taimele või taimsele saadusele.

Toimeainest tuleneb otsene mõju keskkonnale ja tervisele. Pestitsiidides sisalduvad toimeained on väga erinevad nii keemilise koostise kui toksilisuse poolest. Lisaks toimeainele sisaldavad kõik pestitsiidid veel ka nn lisaaineid, mida kasutatakse konkreetse toimeaine paremaks mõjule pääsemiseks (näit. kleepuvuse parandamiseks).

Erinevad on ka kasutatavad taimekaitsevahendite kogused, mida olenevalt preparaadist kasutatakse kas grammides (näiteks Salsa kasutamisnorm 20 g/ha) või suuremates kogustes (näit. glüfosaat 0,8-8 l/ha).

Uuringus analüüsiti pestitsiidide kasutamist seireettevõtetes, selleks arvutati pestitsiididega pritsitud pinna osakaal põllumajandusmaast (%) ehk toodi välja kui suurt pinda pritsiti ja kui suurt pestitsiidide toimeaine kogust pritsitud pinna (kg/ha) ja põllumajandusmaa kohta (kg/ha) kasutati. Analüüsiti ka seireettevõtete pestitsiidide kasutamist liigiti[1] ja kultuurigrupiti.

Mida rohkemate aastate kohta koguneb andmeid, seda parema ülevaate saab pestitsiide kasutamise suurenemisest või vähenemisest ehk kasutamise muutumisest ja nii on kaudselt võimalik paremini hinnata ka riske mullale, veele, elurikkusele.

Seireaastate 2007-2018 andmetel pestitsiidide kasutamine Eestis suurenes.

Aastal 2018 pritsiti seireettevõtete keskmisena 67% põllumajandusmaast, pestitsiidide toimeainet pritsitud pinna kohta kasutati 0,764 kg/ha ja põllumajandusmaa kohta 0,515 kg/ha (joonis 1).

Joonis 1. Pestitsiidide kasutuskoormus seireettevõtete keskmisena aastatel 2007-2018

2018. a pestitsiidide seirest lühidalt - joonis 1

Pestitsiidide kasutamise suurenemise või vähenemise põhjustena erinevate aastate lõikes võib välja tuua põllumajanduskultuuride kasvupinna muutumise, erinevate aastate ilmastikust tingitud erineva taimekahjustajate surve, erinevuse kasvatatud kultuurides, erinevuse tõrjeks kasutatud preparaatides ja nende toimeaine koguses, samuti viljelusviisis jne.

Kõige enam pestitsiide pindalaliselt, koguseliselt ja liigiti kasutati suvi- ja taliteraviljadel, rapsil, põldhernel ja põldoal.

Liigiti kasutati põldudel kõige rohkem umbrohutõrjevahendeid (~70%), kahjuritetõrje- ja haigustõrjevahendeid ning taimede kasvu reguleerivaid pestitsiide kasutatati tunduvalt vähem. 

Kokkuvõtvalt on uuringuperioodi 2007-2018 tulemustel pestitsiidide kasutamise trend seireettevõtetes tõusev, mistõttu säilib oht, et pinna- ja põhjavee saastumine võib suureneda, see omakorda võib ohustada mullakeskkonda ja mõjuda elurikkust pärssivalt.

Huvi korral:  

[1] Pestitsiidide liigid: herbitsiidid (umbrohutõrjevahendid); insektitsiidid (putukatõrjevahendid), fungitsiidid (seen- ja viirushaiguste tõrjevahendid), kasvuregulaatorid (taimede kasvu reguleerivad preparaadid).

 

Viimati uuendatud 17.06.2020

info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4, 75501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)