Kompleksuuring mahe- ja tavaviljelusest Kuusiku katsekeskuses

Kompleksuuring on üheks osaks põllumajanduse keskkonnatoetuste (PKT) hindamisest. Selle uuringu mahekülvikorra katsega alustati Kuusiku katsekeskuses 2003. aastal.

2010. aastal lisandus maheviljelusele võrdluseks ka tavaviljelus ja 2016. aastal maheviljeluse väetusvariant mineraalsete kaaliumi-väävlirikaste maheväetistega. Katset teostati viieväljalises ristikurohke põldheina, suvinisu segavilja ning suviodra viljavaheldusega külvikorras ja katse lõppes 2019. aastal. 2020. aastal alustati samal katsealal uue katse sisseviimist. Seekord rajati kolm erinevat külvikorda teravilja-vahekultuuri, teravilja-ristiku ja üksnes teraviljade viljavaheldusega. Võrdluses on mahe- ja tavaviljelus ning pindmine (minimeeritud) mullaharimine ja tüükoorimine koos künniga.

Ühe külvikorrarotatsiooni läbimisel (2023. a), kui kõik katsefaktorid on rakendunud, saab avaldada ka kokkuvõtvaid tulemusi katsetulemustest.

2021. a ilmnes katses üks huvipakkuv tendents vahekultuuride kasvatamisel. Põuase suve tõttu jäi tavaviljeluses suur osa suvinisule väetistega antud toiteelementidest (eriti lämmastikust) kasutamata, mille sidusid aga sügisel mullast vahekultuurid, moodustades selle arvelt võimsa biomassi (joonis 1). Sellel massil oli ka kõrgem toorproteiinisisaldus. Talinisu suutis varasema arengu tõttu ilmselt enamuse väetiste toiteelementidest enne põuaperioodi siduda ja seetõttu said ka vahekultuurid mullast toiteelemente vähem kätte. Selle arvelt jäi talinisu järgsete vahekultuuride biomass tavaviljeluses aga oluliselt väiksemaks kui suvinisul. Väetisekogused olid nii tali- kui suvinisul ligilähedaselt võrdsed (N üle 160 kg/ha), kuid talinisu terasaak 74% suurem kui suvinisul. Maheviljeluses oli kasutatud väetiste kogus oluliselt väiksem või ei väetatud seal üldse. Selle tõttu jäid ka sügisel mullas omastatavate (liikuvate) toiteelementide hulk ja vahekultuuride biomass samuti väikeseks.

Seega oli vahekultuuride kasvatamine eriti oluline toiteelementide leostumise vähendamisel suvinisu järgsel põllul tavaviljeluses.

Joonis 1. Vahekultuuride segu (põldrõigas, valge sinep) maapealse massi saaginäitajad mahe- ja tavaviljeluses 2021. aastal           

Katsetulemusi 2019. aastal lõpetatud külvikorrakatsest

Külvikorras oli mahe- ja tavaviljeluses järgmine viljavaheldus:

1. Punase ristiku rohke põldhein 1. aasta
2. Punase ristiku rohke põldhein 2. aasta
3. Suvinisu
4. Segavili (hernes + kaer)
5. Suvioder põldheina allakülviga

Joonis 2. Terakultuuride keskmine umbrohtumus ja terasaak erineval mullaharimisel maheviljeluses 2015.-2019. aastal

Katsetulemused:

• kaheaastane niidetav põldhein surus umbrohud (eriti vegetatiivselt levivad) külvikorras alla, nii et nende osakaal põldheinale järgnevas suvinisus oli väike;
• kui põldu hariti pindmiselt või ainult künti, suurenes vegetatiivselt levivate umbrohtude (põldpiimohakas, põldohakas, orashein jm) mass juba teisel terakultuuri üksteisele järgnemise aastal järsult;
• kui põllul tehti tüükoorimist (rullrandaali või kergadraga 8-10 cm sügavuselt) ja sellele järgnevalt künti, kurnas see enamuse vegetatiivselt levivatest umbrohtudes välja ja nende mass oli väike;
• suurim terasaak saadi tüükoorimise ja künni kooskasutamisel, kuna umbrohtumus hoiti kontrolli all ja aktiivsem mullaharimine vabastas mullas ka rohkem toiteelemente;
• kattetulu oli suurim tüükoorimise ja künni kooskasutamisel.

Põldheina väetati 2016.-2019. aastal maheviljeluses Kalisopi 145 kg/ha (K-60, S-26 kg/ha) või Patentkaliga 240 kg/ha (K-60, S-41, Mg-14 kg/ha) või ei väetatud üldse. Tavaviljeluses väetati NPK väetisega 289 kg/ha (N-20, P-14, K-60 kg/ha).

Joonis 3. Ristikurohke põldheina keskmine saagikus erineval väetamisel mahe- ja tavaviljeluses 2016.-2019. aastal

Suvinisu, segavilja ja suviotra allakülviga väetati maheviljeluses Kalisopi 72 kg/ha (K-30, S-13 kg/ha) või Patentkaliga 123 kg/ha (K-31, S-17, Mg 7 kg/ha) või ei väetatud üldse. Tavaviljeluses väetati mõõduka koguse NPK väetisega – suvinisule N-90, P-14, K-25 kg/ha ja segaviljale ning suviodrale N-55, P-8; K-25 kg/ha.

Tahesõnnikut anti nii mahe- kui tavaviljeluses suvinisule ja suviodrale poolele katsealast 30 t/ha.

Joonis 4. Terakultuuride keskmine saagikus erineval väetamisel mahe- ja tavaviljeluses 2016.-2019. aastal

Maheväetised (Kalisop ja Patentkali) osutusid eriti tõhusaks põldheina ja suvinisu saagi ning kattetulu suurendamisel. Suur suvinisu terasaagi tõus saadi arvatavasti maheväetises sisalduva kaaliumi ja väävli ning sisseküntud ristikurohke põldheina lagunemisel vabanevate toiteelementide (iseäranis lämmastiku) soodsa koostoime tõttu.

Huvi korral:        

• kontakteeru karli.sepp@pmk.agri.ee
• tutvu lähemalt seire metoodikaga ja seire tulemustega
• vaata videot „Kuidas tõrjuda umbrohte maheteraviljade kasvatamisel külvikorras“

 

Viimati uuendatud 31.05.2022