Usaldusväärne partner!

Kompleksuuring mahe- ja tavaviljelusest Kuusiku katsekeskuses

Kompleksuuring on üheks osaks põllumajanduse keskkonnatoetuste (PKT) hindamisest. Selle uuringu mahekülvikorra katsega alustati Kuusiku katsekeskuses 2003. aastal. 2010. aastal lisandus maheviljelusele võrdluseks ka tavaviljelus ja 2016. aastal maheviljeluse väetusvariant mineraalsete kaaliumi-väävlirikaste maheväetistega.

Katse lõppes 2019. aastal. Sellise pikaajalise katsega hinnati, kas MAHE ja KSM toetusmeetme nõuetele vastavas külvikorras on võimalik säilitada ja parandada mullaviljakust, hoida umbrohtumus kontrolli all ja tagada kultuuride majanduslikult tasuv kasvatamine.

Katsekülvikorras oli järgmine viljavaheldus:

  1. Punase ristiku rohke põldhein 1. aasta
  2. Punase ristiku rohke põldhein 2. aasta
  3. Suvinisu
  4. Segavili (hernes + kaer)
  5. Suvioder põldheina allakülviga

Maheviljeluse terakultuuride 2015.-2019. aasta külvikorrarotatsiooni umbrohtumus ja terasaak erineval mullaharimisel

2019 kompleksuuring

Katsetulemused:

  • kaheaastane niidetav põldhein surus umbrohud (eriti vegetatiivselt levivad) külvikorras alla, nii et nende osakaal põldheinale järgnevas suvinisus oli väike;
  • kui põldu hariti pindmiselt või ainult künti, suurenes vegetatiivselt levivate umbrohtude (põldpiimohakas, põldohakas, orashein jm) mass juba teisel terakultuuri üksteisele järgnemise aastal järsult;
  • kui põllul tehti tüükoorimist (rullrandaali või kergadraga 8-10 cm sügavuselt) ja sellele järgnevalt künti, kurnas see enamuse vegetatiivselt levivatest umbrohtudes välja ja nende mass oli väike;
  • suurim terasaak saadi tüükoorimise ja künni kooskasutamisel, kuna umbrohtumus hoiti kontrolli all ja aktiivsem mullaharimine vabastas mullas ka rohkem toiteelemente;
  • kattetulu oli suurim tüükoorimise ja künni kooskasutamisel.

Väetamine ning selle mõju mahe- ja tavaviljeluses 2016.-2019. aastal

Põldheina väetati maheviljeluses Kalisopi 145 kg/ha (K-60, S-26 kg/ha) või Patentkaliga 240 kg/ha (K-60, S-41, Mg-14 kg/ha) või ei väetatud üldse. Tavaviljeluses väetati NPK väetisega 289 kg/ha (N-20, P-14, K-60 kg/ha).

2019 kompleksuuring, joonis 2

Suvinisu, segavilja ja suviotra allakülviga väetati maheviljeluses Kalisopi 72 kg/ha (K-30, S-13 kg/ha) või Patentkaliga 123 kg/ha (K-31, S-17, Mg 7 kg/ha) või ei väetatud üldse. Tavaviljeluses väetati mõõduka koguse NPK väetisega – suvinisule N-90, P-14, K-25 kg/ha ja segaviljale ning suviodrale N-55, P-8; K-25 kg/ha.

Tahesõnnikut anti nii mahe- kui tavaviljeluses suvinisule ja suviodrale poolele katsealast 30 t/ha.

2019 kompleksuuring, joonis 3

Maheväetised (Kalisop ja Patentkali) osutusid eriti tõhusaks põldheina ja suvinisu saagi ning kattetulu suurendamisel. Suur suvinisu terasaagi tõus saadi arvatavasti maheväetises sisalduva kaaliumi ja väävli ning sisseküntud ristikurohke põldheina lagunemisel vabanevate toiteelementide (iseäranis lämmastiku) soodsa koostoime tõttu.

Külvikorra kultuuride NPK põllubilanss erineval väetamisel 2016.-2019. aastal

Külvikorra rotatsiooni NPK-põllubilansis võeti väljundina arvesse kultuuride saagiga (põldhein, terasaak, põhk, puhastusjäägid) ja leostumisega põllult eemaldatud NPK ning sisendina sõnniku, mineraalväetiste ja külviseemnega juurdetoodav NPK ning mügarbakterite poolt peale saagikoristust allesjäänud liblikõieliste maapealsesse massi ja juurtesse seotud õhulämmastik, samuti sademete ning azotobakteritega juurdetoodava õhulämmastiku kogused.

2019 kompleksuuring, joonis 4

Olulisemad tulemused:

  • sõnniku mittekasutamisel oli NPK bilanss põllul selgelt negatiivne ehk puudujäägiga nii väetamata mahe-, maheväetistega väetatud mahe- kui ka mineraalväetisega väetatud tavaviljeluses ehk saagiga eemaldati rohkem NPK kui väetiste või muude sisenditega mulda tagastati;
  • sõnnikuga (30 t/ha suvinisule ja –odrale) väetamisel oli N bilanss positiivne nii mahe- kui tavaviljeluses;
  • P ja K bilanss oli sõnnikuga väetamisel mahe- ja tavaviljeluses tasakaalu lähedal või kergelt negatiivne;
  • kuigi kaaliumirikaste maheväetistega (Kalisop või Patentkali) väetamine suurendas oluliselt põldheina ja suvinisu saagikust, siis suurema saagiga eemaldati mullast ka rohkem N ja P, mis omakorda suurendas N ja P puudujääki, kuna neid elemente maheväetised ei sisaldanud;
  • pikemaajalise puudujäägi korral võib omastatavate toiteelementide sisaldus mullas langeda
  • katses on sõnniku mitteandmisel märgatavalt vähenenud künnikihi omastatava P sisaldus;
  • omastatava K sisaldus on sõnnikuga väetamisel künnikihis suurenenud ja tavaviljeluses ning maheviljeluses sõnniku + maheväetistega väetamisel on keskmine K väetustarve langenud väikese kaaliumitarbeni.

Huvi korral:        

 

Viimati uuendatud 17.06.2020

info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4/6, 77501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)