Dreenivee seire
Dreenivee kvaliteeti seiratakse pilootprojekti raames seitsmel põllul. Vee kvaliteedi hindamiseks kogutakse veeproove dreenide väljavooludest. Samal ajal määratakse ka vee vooluhulk, mis selle dreenisüsteemi kaudu kogujakraavidesse voolab.
Seega võimaldab dreenivee seire määrata nii vee kvaliteeti kui otseselt taimetoiteelementide kadu põldudelt. Leostunud taimetoiteelemendid jõuavad pinnavette, põhjustades nende eutrofeerumist. Halvemal juhul võivad toitained jõuda isegi põhjavette, põhjustades selle kvaliteedi langust. Teisest küljest on see aga ka kaotus põllumehele, kellel leostunud taimetoiteelementide tõttu jääb osa saagist saamata.
Vee kvaliteeti hinnatakse mitmete näitajate põhjal. Keemilistest näitajatest hinnatakse erinevate lämmastikuvormide ja fosfori ehk biogeensete ühendite sisaldust.
Lämmastikuvormidest uuritakse nitraatide, nitraatlämmastiku, ammooniumlämmastiku ja üld- või kogulämmastiku sisaldust. Igaühel neist on kontsentratsiooni alusel omad seisundiklassid väga halvast kuni väga hea kvaliteedini. Nitraatide sisalduse (mg/l) alusel jagatakse vesi kvaliteedilt kolme klassi:
- hea – <25 mg/l
- mõõdukas – 25-50 mg/l
- halb – >50 mg/l
Joonisel 1 on toodud KSM ja MAHE toetusega seirepõldude dreenivee keskmine nitraatide sisaldus aastate lõikes. Dreenivee kvaliteet ei sõltu otseselt toetustüübist, vaid eelkõige väetiste kasutamisest. 2016. aasta sügisel anti mahepõllule orgaanilist väetist, mis suurendas nitraatide sisaldus ka MAHE põllu dreenivees. Kontsentratsiooni lauge vähenemine näitab orgaaniliste väetiste järelmõju.
Joonis 1. Nitraatide kontsentratsioon KSM ja MAHE põllu dreenivees1
Kui suurt taimetoiteelementide kadu põhjustab dreenivee kvaliteedi muutumine, näitab toitainete leostumise uurimine.
Dreenivee kontsentratsioon muutub vegetatsiooniperioodil kordades, filtratsioon ehk mullast läbinõrgunud vee hulk kümnetes kordades. Seetõttu valitsebki seos vaid taimetoiteelementide leostumise ja filtratsiooni vahel. Filtratsiooni suurus omakorda sõltub nii sademete jaotusest kuude lõikes, mulla lõimisest ja liigist kui ka kasvatatavast kultuurist ja maa harimisest.
Jooniselt 2 on näha, et nitraatiooni keskmise kontsentratsiooni trend langeb kokku filtratsiooni trendiga. Seetõttu võimendab kontsentratsiooni muutus lämmastiku leostumist. Nii kontsentratsiooni kui filtratsiooni maksimumid jäävad vegetatsioonivälisesse perioodi.
Joonis 2. Nitraatiooni keskmine kontsentratsioon ja filtratsioon kuude kaupa perioodil 2014–2021
Kui vaadelda lämmastiku leostumise muutumist seirepõldudel kasutatud lämmastikväetiste koguste taustal, siis otsest korrelatsiooni ei ole võimalik välja lugeda.
Seega on leostumine tingitud ikkagi suurel määral filtratsioonitingimustest (sademete hulgast, temperatuurist, maapinna külmumisest), kasvatatavatest kultuuridest ja maa harimisest.
Huvi korral:
- uuringu „Taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees“ aruanded alates 2006. aastast leiab Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehelt http://pmk.agri.ee/mak/hindamisvaldkonnad/vesi/
- tutvu lähemalt seire metoodikaga
- kontakteeru jaan.kanger@pmk.agri.ee
1 Piirnorm – nitraatide kontsentratsioon, mille ületamisel on vee kvaliteet halb.
Sihtarv – nitraatide kontsentratsioon, mille poole püüelda, et tagada vee hea kvaliteet Veepoliitika raamdirektiivi järgi
Viimati uuendatud 25.05.2022
