Usaldusväärne partner!

Dreenivee seire

Dreenivee kvaliteeti seiratakse pilootprojekti raames seitsmel põllul. Vee kvaliteedi hindamiseks kogutakse veeproove dreenide väljavooludest. Samal ajal määratakse ka vee vooluhulk, mis selle dreenisüsteemi kaudu kogujakraavidesse voolab.

Seega võimaldab dreenivee seire määrata nii vee kvaliteeti kui otseselt taimetoiteelementide kadu põldudelt. Leostunud taimetoiteelemendid jõuavad pinnavette põhjustades nende eutrofeerumist. Halvemal juhul võivad toitained jõuda isegi põhjavette põhjustades selle kvaliteedi langust. Teisest küljest on see aga ka kaotus põllumehele, kellel leostunud taimetoiteelementide tõttu jääb osa saagist saamata.

Vee kvaliteeti hinnatakse mitmete näitajate põhjal. Keemilistest näitajatest hinnatakse erinevate lämmastikuvormide ja fosfori ehk biogeensete ühendite sisaldust.

Lämmastikuvormidest uuritakse nitraatide, nitraatlämmastiku, ammooniumlämmastiku ja üld- või kogulämmastiku sisaldust. Igaühel neist on kontsentratsiooni alusel omad seisundiklassid väga halvast kuni väga hea kvaliteedini. Nitraatide sisalduse (mg/l) alusel jagatakse vesi kvaliteedilt kolme klassi:

  • hea - <25 mg/l
  • mõõdukas – 25-50 mg/l
  • halb - >50 mg/l

Joonisel 1 on toodud kahe seirepõllu dreenivee nitraatide sisaldus. KSM teraviljapõldu on rohkelt väetatud ja haritud, mille tõttu dreenivee kvaliteet on mõõdukas ja halb. Mahepõllul kasvatati neljandat aastat järjest põldheina, mida selle aja jooksul pole väetatud. Sellelt põllult pärit dreenivesi on hea kvaliteediga.

2019 MAK seire - dreenivee seire, joonis 1

Joonis 1. Nitraatide kontsentratsioon KSM ja MAHE põllu dreenivees1

Dreenivee kvaliteet ei sõltu otseselt toetustüübist, vaid eelkõige väetiste kasutamisest. Nagu näitasid eelmiste aastate uuringud suurenes nitraatide sisaldus ka MAHE põllu dreenivees kui kasutati orgaanilisi väetisi.

Kui suurt taimetoiteelementide kadu põhjustab dreenivee kvaliteedi muutumine, näitab toitainete leostumise uurimine.

Dreenivee kontsentratsioon muutub vegetatsiooniperioodil kordades, filtratsioon ehk mullast läbinõrgunud vee hulk kümnetes kordades. Seetõttu valitsebki seos vaid taimetoiteelementide leostumise ja filtratsiooni vahel. Filtratsiooni suurus omakorda sõltub nii sademete jaotusest kuude lõikes, mulla lõimisest ja liigist kui ka kasvatatavast kultuurist ja maa harimisest.

Jooniselt 2 on näha, et aastad pole vennad. Lämmastiku leostumine KSM seirepõllul kõigub aastati 11,3 kuni 52,3 kg/ha ja MAHE põllul 0,5 kuni 7,0 kg/ha.

2019 MAK seire - dreenivee seire, joonis 2

Joonis 2. Lämmastiku leostumine KSM ja MAHE toetustüübiga põldudel aastail 2006-2019

Kui vaadelda lämmastiku leostumise muutumist kasutatud lämmastikväetiste koguste taustal, siis otsest korrelatsiooni ei ole võimalik välja lugeda.

Seega on leostumine tingitud ikkagi suurel määral filtratsioonitingimustest (sademete hulgast, temperatuurist, maapinna külmumisest), kasvatatavatest kultuuridest ja maa harimisest.

Huvi korral:  


1 Piirnorm – nitraatide kontsentratsioon, mille ületamisel on vee kvaliteet halb.
   Sihtarv – nitraatide kontsentratsioon, mille poole püüelda, et tagada vee hea kvaliteet Veepoliitika raamdirektiivi järgi

 

Viimati uuendatud 17.06.2020

info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4, 75501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)