Taimekaitsevahendite (TKV) jääkide sisaldus mullas

Tavapärase põllumajandustootmise käigus on keemiliste taimekaitsevahendite (TKV) ehk pestitsiidide kasutamine laialt levinud. Erinevate taimekaitsevahendite jäägid jõuavad mulda ning võivad püsida seal mitmeid aastaid.

Taimekaitsevahendite jääke mullas on Põllumajandusuuringute Keskuses (PMK) erinevate uuringute raames analüüsitud alates 2007. aastast.

Aastast 2018 on tulemused taimekaitsevahendite jääkide kohta koondatud ühte uuringusse. Uuringu peamiseks eesmärgiks on selgitada TKV toimeainete jääkide sisaldust erinevate piirkondade põllumuldades ning aianduskultuuride all olevates muldades.

Erinevatel uuringuaastatel on alad jagunenud lähtuvalt maakasutusest või uuringu eesmärgist:

• keskkonnasõbraliku aianduse (KSA) ja -köögiviljanduse (KSK) mullad (KSA+KSK),
• nitraaditundliku ala (NTA) mullad,
• Tartumaa mullad,
• Saaremaa mullad,
• Jõgevamaa mullad,
• Valgamaa mullad.

Lisaks olemasoleva uuringu andmetele kasutatakse võrdlusena ka ajalooliselt kogutud andmeid TKV jääkide sisalduse kohta eelnevatel aastatel, selgitamaks võimalikke muutusi ajas.

Taimekaitsevahendi kasutamise tuvastamiseks mullas määratakse laboris vastava toimeaine kogust mullaproovis (taimekaitsevahendi koostisainet).

2021. aastal võeti kokku 36 mullaproovi taimekaitsevahendi (TKV) toimeainete jääkide määramiseks. Sellel aastal võeti taaskord uurimise alla ka 2019. aastal külastatud Tartumaa ja NTA uuringualad ning maasikapõld, mis võimaldas pöörata tähelepanu TKV toimeainete ajalisele dünaamikale ja püsivusele mullas.

Andmetest selgub, et TKV jääke või jälgi leiti 2021. aastal 224 korral, millest 33% oli tegemist jälgedega ehk toimeaine sisaldus oli alla määramispiiri.

Põllumaadel oli TKV toimeainetest nii sisalduse kui ka esinemise sageduse poolest domineerivamad glüfosaat ja AMPA, mis viitas toimeaine intensiivsele kasutamisele (Joonis 1). Fungitsiididest oli teraviljapõldudel rohkem levinud Boscalid, mille sisaldused olid fungitsiididest suurimad. Võrreldes 2019. ja 2021. aastate NTA ja Tartumaa alade tulemusi, suurenes tuvastatud TKV toimeainete jääkide arv kui ka summaarne sisaldus.

Joonis 1. TKV toimeainete jäägid, toimeainete jääkide summaarne sisaldus (mg/kg) ja jääkide arv mullaproovides (tk) 2021. aasta uurimisaladel. Võrdlusena on esitatud ka 2019. aasta tulemused samadel uurimisaladel (2019. aasta proovi numbrid vastavad 2021. aasta proovide numbritele). Toimeained on grupeeritud värvi alusel: sinised toonid – herbitsiidid, rohelised ja kollased toonid – fungitsiidid, hall – kasvuregulaator, punased ja roosad toonid – keelatud toimeained. Numbritega on esitatud mullaproovides tuvastatud TKV toimeainete jääkide arv (tk).

Enamlevinud TKV jääkide liigiks ^[1] olid fungitsiidid, mis moodustasid kõikidest TKV jääkide leidudest 49,6%. Järgnesid herbitsiidid (27,7%) ja metaboliidid ehk toimeaine laguühendid (20,1%).

Joonis 2. Keskmine TKV toimeainete jääkide ja jälgede arv proovides ja jäägita proovide arv perioodil 2015–2021. Sulgudes on esitatud erinevate uuringutega raames kokku kogutud proovide arv.

Võrreldes 2020. aasta andmetega tuvastati 2021. aastal proovi kohta keskmiselt rohkem erinevaid TKV toimeainete jääke ja jälgi (Joonis 2). Kui 2020. aastal määrati proovi kohta keskmiselt 5,4 erinevat toimeainet, siis 2021. aastal oli see 6,0. Käesoleval uuringuaastal ei tuvastatud ühtegi proovi, millel polnud TKV toimeaine jälge.

Glüfosaadi leostumise ja ajalise lagunemise hindamiseks viisime 2021. aastal läbi põldkatse Kuusiku katsekeskuses. Kuusiku põldkatsel pritsiti glüfosaadi toimeainet kahes koguses, millest 1xG alale pritsiti glüfosaadi toimeainet 3 l/ha ja 2xG alale 6 l/ha. Põldkatse tulemused näitasid (Joonis 3), et aja jooksul glüfosaadi sisaldus künnikihis (0-10 cm) vähenes nii loodusliku lagunemise kui ka leostumise tulemusel alumisse 30-40 cm kihti. Maa-alal 2xG, kuhu kanti suuremas koguses glüfosaati (6 l/ha), oli märgatav osa glüfosaadist ja AMPA-st kuu aja jooksul pärast pritsimist ka 30-40 cm sügavusele kandunud. Kuna põldu septembris ei küntud, olid glüfosaat ja tema laguprodukt AMPA allapoole leostunud sügiseste vihmahoogudega.

Joonis 3. Glüfosaadi ja AMPA leostumine ning ajaline muutus Kuusiku põldkatses. Kuusiku põldkatsel pritsiti glüfosaadi toimeainet kahes koguses, millest 1xG alale pritsiti glüfosaadi toimeainet 3 l/ha ja 2xG alale 6 l/ha.

Huvi korral:

• kontakteeru evelin.pihlap[a]pmk.agri.ee
• tutvu lähemalt lähemalt uuringu metoodika ja uuringu tulemustega