ÕPPEREIS: Öland – pärand, mis väärib tulevikku ehk kliimamuutustega silmitsi
Viis augusti päeva olid täis põnevaid kokku saamisi, kogemuste vahetamist ja uute teadmiste ammutamist Ölandil. Nädala vältel kohtuti Rootsi Põllumajandusameti esindajatega, tutvuti Linné teadusjaamaga ning peaaegu kogu saart hõlmavat UNESCO maailmapärandisse kuuluva suure alvariga. Külastati põllumajandustootjat, katsekeskust ja saarele iseloomulikke elupaigatüüpe ning loodusmaastikke.
22.–26. augustil 2022 külastasid põllumajandusseire ja uuringute osakonna töötajad Iiri Raa, Maris Kruuse, Priit Penu, Tambet Kikas, Eneli Viik, Karli Sepp, Tiina Köster ja Kristi Tomson Ölandi saart Rootsis. Õppereisil olid kaasas ka PMK direktor Pille Koorberg ja Ere Ploomipuu arendus- ja haldusosakonnast.
Jagame PMK kodulehe lugejatega õppereisi osaliste mõtteid ja muljeid - kliimamuutustega kohanemine põllumajanduses ja kuidas vähendada põllumajanduse keskkonnamõju on õppereisi laiem eesmärk.
Universum paistab meie plaaniga kursis olevat ja nii pannaksegi saatuse tahtel suurem osa reisiseltskonnast autorendis fakti ette – elektribuss või ei midagi.
Esimese ehmatuse järgselt (kuidas me küll kohale jõuame, kas äkki õnnestub elektribuss „normaalse“ bussi vastu vahetada), lepime olukorraga ja jääme uskuma klienditeenindaja sõnu, et ühe laadimisega saab sõita 330 km, laadimiskohti on kõikjal ja kogu laadimisprotsess on käkitegu. Ka Peugeot E-travelleri reklaamlause on paljulubav – mahtuniversaal, mis lausa kutsub teele sõitu nautima ja tänu 100% elektrimootorile ootab meid ees muretu sõidurõõm. Lisaks säästvat aega ja närve kiire ja intuitiivne laadimine.
Oleme müüdud. Kui esialgu tundub elektriga sõitev auto sama segane nähtus kui Nord Pool, siis umbes 1200 km (Arlanda – sõidud Ölandil – Arlanda) ja loendamatul hulgal kaotatud närvirakke hiljem, jõuab ettekujutus rohepöördega kaasnevast tulevikust meieni varem, kui oodata oskame. Tulevikus reisime pigem aeglaselt (slow travelling), mõtleme teekonna läbi arvestades laadimiskohti jms ja ehkki ei jõua kaugele ja kiiresti, oleme rohkem kohal.
22. august ehk laeme ja laeme veel
Alustame sõitu Arlanda lennujaamast Ölandile, Halltorps Gästgiveri hotelli. Google maps pakub teekonna pikkuseks 473 km, mille peaksime läbima 5 tunni ja 30 minutiga. Reaalsus – sõidame välja kell 11.45 ja jõuame hotelli kell 22.15 ehk 6 tundi planeeritust hiljem.
Kuhu siis aeg kaob? Elektriauto laadimiskohtade otsimiseks, nende toimimise endale selgeks tegemiseks (tavaline laadimine või kiirlaadimine), laadimiseks vajalike mobiiliäppide allalaadimiseks, ingliskeelse kasutajatoega suhtlemiseks, Rootsis elavate tuttavate eestlaste läbi helistamiseks, pahaaimamatute elektriautojuhtide tüütamiseks ja üksteisele nõutult otsa vaatamiseks.
Elektriauto seltskonna ilmselgest peataolekust innustatuna, saadab bensiinimootoriga varustatud rendiauto nelik meeleolukaid pilte kõikidest teel kohatud elektriautodest – näete, laetud ja sõidavad!
Ergutusmeeskonna püüdlustest hoolimata luhtuvad Norrköpingus kaks katset laadida elektribussi OKQ8 tanklates. Kolmandal katsel, kui "kütusenäidik" juba ähvardavalt vilgub, IONITY jaamas näkkab (laadimisaeg 45 minutit, 53 kWh). Sõidame napid 170 km ja taipame, et Ölandile välja ikka ei vea, Oskarshamnis laeme lisaks bussile (laadimisaeg 1 h 7 min, 61 kWh) ka ennast (kcal arvestust seekord ei peetud).
23. august ehk laeme jälle, aga vahepeal teeme seminari Rootsi Põllumajandusametiga
Keskendume seminarile Rootsi Põllumajandusametiga. PMK ja Rootsi Põllumajandusamet jagavad MAK käesoleva perioodi hindamise kogemusi ja ÜPP strateegiakava seire ja hindamisega seotud väljakutseid.
Rootsi Põllumajandusametile hindamiseks vajalikud andmed tulevad keskkonnaseirest, FADN/FSDN ja Rootsi PRIA-st.
Iiri Raa tutvustab maaelu arengukava seire ja hindamise hetkeseisu ja tulevikku Eestis, Eneli Viik elurikkuse seiret. Priit Penu ja Tambet Kikas tutvustavad mullastiku uuringuid ja kaardirakendusi.
Poliitikate hindamist peetakse ka Rootsis väga oluliseks ning ehkki igal riigil on oma andmestik ja lähenemine, on ka sarnaseid väljakutseid, millele koos lahendusi otsida. Mõlemad osapooled tõdevad, et me ei ole oma muredega üksi!
Kohtumisel otsustatakse taaselustada aastaid väga aktiivselt tegutsenud, kuid vahepeal varjusurma vajunud Põhja- ja Baltimaade hindajate võrgustik. Rootsi kolleegide visiit Eestisse on kokku lepitud!
Eelmisel õhtul ajahädast tingitud kiirustamine kiirlaadimisega (jah, see on võimalik), viib meid taaskord laadimisjaamade otsingutele. Siirdume Borgholmi, 11 km kaugusele hotellist, kus äpi andmetel on ettevõtte Mer kiirlaadija. Kohale jõudes selgub, et see ei tööta. Sõidame vastassuunas ehk tagasi hotellini ja sealt edasi Färjestadenisse, kokku 45 km. Sealne kiirlaadija (laadimisaeg 59 minutit, 38 kWh) õnneks töötab!
24. august ehk ühe laadimisega Linné teadusjaama ja suurele alvarile
Kokku sõidame umbes 160 km ja oleme mõistagi rõõmsad, et pääseme ühe laadimiskorraga (19 minutit ja 3 kWh).
Linne teadusjaam on väheseid kohti maailmas, kus uuritakse nii põhjalikult putukaid, taimi ja nendevahelisi seoseid.
Pikaajalist tööd Rootsi putukafauna määratlemisel tutvustab Mårten Klinth.
Keskus on looduslike ja kultuuriliste väärtuste teadmus- ja infokeskus, mida aastast 2008 haldab sõltumatu sihtasutus. Kuuludes varasemalt Uppsala Ülikooli koosseisu, sai see nime teadlase Carl von Linné järgi.
Öland on väga unikaalne saar, mida külastab aastas umbes 3 miljonit inimest. Üheks põhjuseks muidugi suur liigirikkus (Suur alvar on maailma suurim alvar ja üks maailma liigirikkamaid rohumaid) – näiteks elab siin ka 75% kogu Rootsis leitud putukaliikidest, kuigi saar moodustab riigi pinnast vaid 0,3%.
Aastatel 2003–2006 koguti üle Rootsi putukapüügivahendi Malaise Trap abil 54 erinevast kohast putukaid – kokku umbes 1900 proovi, hinnanguliselt 20 miljonit isendit.
Järgnevatel aastatel saadud materjal sorteeriti ja määrati. Määramisabi pakkusid spetsialistid üle kogu maailma. Tulemuste põhjal on kirjutatud palju teadusartikleid, populaarteaduslikke artikleid, uudiseid ajalehtedesse, esinetud raadios ja televisioonis.
Lisaks teadusjaama töötjatele osalesid selles projektis vabatahtlikud ja üliõpilased, rohkem infot SIIT.
Mõned aastad tagasi koguti veel täiendavat materjali, kuigi väiksemal hulgal – umbes 10 miljonit isendit. Seega jätkub määramistööd veel aastateks. Juba eelmiste määramiste käigus leiti palju uusi liike, keda enne ei oldud Rootsis veel tuvastatud.
Suur alvar on Ölandi saare lõunaosas asuv saarest enam kui neljandiku moodustav omanäoline alvar ehk loopealne.
Selle pikkus on pikimas kohas peaaegu 40 km ja laius kõige laiemas kohas umbes 10 km – pindala on kokku üle 26 000 ha, olles seega maailma suurim alvar. Suur alvar kuulub Lõuna-Ölandi põllumajandusmaastiku koosseisus UNESCO maailmapärandi nimekirja ning arvati nimistusse aastal 2000.
Alvaril on viimastel aastatel (ilmselt tulenevalt kliimamuutustest) väga vähe sademeid, mis teeb põllumajandustootmise keeruliseks. Loomadele on vaja anda palju lisasööta, kuna loopealsed on väga kuivad ja taimekasv kidur. Lisaks põllumajandusloomadele on raskes seisus ka põllumajanduskultuurid. Lahendustest on lähemalt räägitud kliimamuutustega kohanemise teemalises artiklis.
Kui Rootsis on suurimaks Suur alvar Ölandil, siis Eestis Lõo alvar Saaremaal.
Loopealsed ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 cm. Loopealsetel muldadel on taimede liigirukkus väga suur. Alvarite tähtsus peitubki nende haruldastes taimekooslustes. Samuti nähakse alvarit Eesti saarte ja lääneranniku külamaastiku sümbolina, olulise osana kogu Eesti kuvandist.
Ölandi saarel tegutseb ligi 600 registreeritud põllumajandusettevõtet.
Talunikest valdav osa on loomakasvatajad (veiseliha- või piimatootjad). Lamba- ja seakasvatajaid on oluliselt vähem. Umbes kolmandik Ölandi põllumeestest on taimekasvatajad ning toodavad peamiselt teravilja, õliseemneid, ube, marju või köögivilju. Mahetootjaid on suhteliselt vähe – hinnanguliselt 5%.
Koos põllumajandusnõustaja Linda af Geijersstam´ga külastame talunik Jan-Eric Larssonit, kes tegeleb nn tavatootmisega.
Jan-Ericul on umbes 200 ha maad – kõige enam rohumaad, vähemal määral haritavat maad. Tal on 40–50 hobust, kellest vähemalt 20 on eesti tõugu hobused. Hobuseid kasutab karjatamiseks ja ratsutamiseks. Lisaks peab talunik veiseid – olenevalt aastast ja aastaajast 200–500.
Haritaval alal kasvatab nt aeduba, kurki, maisi. Enamus töödega saab oma perega hakkama, aga hooajaliselt on kasutab tööjõudu Rumeeniast, Ukrainast.
Saarel on suureks probleemiks vähene magevee kättesaadavus ja väike sademete hulk.
Jan-Eric Larsson on põldudel veepuuduse leevendamiseks rajanud eraldi vee kogumiskohti, mis toimivad ka lämmastikupüüdjatena. Meie sealviibimise ajaks on need veekogumiskohad juba peaaegu tühjad. Vett võetakse ka merest ja eraldatakse sool.
Tänapäevane põllumajandustootja peab pidevalt muutuvates kliima- ja majandustingimustes olema väga mitmekülgne ning oskama ära kasutada nii tootmiseks kui ka keskkonnahoiuks kõiki võimalusi, mida pakub tema tootmis- ja loodusmaastik.
Põllumajandusnõustaja Linda tutvustab ka nende ettevõtte katsekeskust, kus ühiseid jooni ja väljakutseid leitakse PMK poolt läbi viidava MAK komplekskatsega. Põllumajandusnõustaja sõnul kohanevad nad pidevalt vastavalt tootjate reaalsetele majandamisvõtetele, et võimalikult ajakohaseid tulemusi analüüsida.
Kojusõiduks ammutame energiat hilisõhtul Borgholmis, laadimisele kulub 1 tund ja 28 minutit, kokku 52 kWh.
25. august ehk kolme laadimisega kodu poole
Ölandi pindala on 1342 km², võrdluseks Saaremaa 2673 km². Saar on 137 km pikk ja 16 km lai. Rahvaarv u 26 000 (Saaremaa 31 000).
Oma imelise loodusliku kooslusega, haruldaste taime- ja putukaliikide ning rändelindude peatus- ja pesitsuspaikadega on saar vääriline võõrustaja kõikidele maaelu ja põllumajandusega tegelevatele spetsialistidele.
Meie seltskond alustab tagasiteed koju laetud positiivsest energiast, uutest kontaktidest ja teadmistest.
Ölandi sillalt Nyköpingusse on 313 km ja teel oleme 8 tundi kahe laadimispeatusega. Oskarshamnis kulub laadimisele 1 tund ja 20 minutit, 57 kWh. Väike vahepeatus Rastas, laadimisaeg 26 minutit, 20 kWh. Kolmandat korda laeme elektribussi hilisõhtul Nyköpingus (laadimisaeg 1 tund 30 minutit, 57kWh).
26. august ehk kõik on õnnelikult laetud, aeg teha kokkuvõtteid
Hindamisalaseid väljakutseid jagub lisaks Eestile ka Rootsi. Olemasolevate riiklike seireandmete ja statistika kättesaadavus, usaldatavus ja kasutatavus seire ja hindamise läbiviimiseks on oluline ülesanne. Eesti näitab siin eeskuju!
Rootslaste vastuvisiit Eestisse saab peagi teoks.
Üllatuslikult on Ölandil üleüldiseks probleemiks joogi- ja põllumajandusliku niisutusvee kättesaadavus. Saarel valitseb juba pikemat aega põud, käegakatsutavad ja silmaga nähtavad kliimamuutuste mõjud keset Euroopat osutuvad õppereisi kõige šokeerivamaks osaks. Samas oli hea meel tõdeda, et põllumajanduslik tegevus vähemalt silma järgi vaadates, üsna aktiivne oli.
Ölandi kliima on põllumajanduseks sobiv, kuid kahjuks sagenevad põuaperioodid ja äärmuslikud kuumalained ka siin.
Eriti katastroofiliselt mõjusid 2018. ja 2019. aastate suved. Ka nüüd, 2022. aasta augustis jääb saarel silma drastiline veepuudus. Põuda nimetavad suureks probleemiks nii Linné teadusjaama teadurid, külastatud põllumajandustootja kui ka põllumajanduskonsulent. Rootsi põllumajanduse nõustamissüsteemis on toetuste kaudu soodustatud just keskkonnaalase põllumajandusnõu levimist.
Ölandi saart ja eriti lõunaosa külastab väga palju turiste.
Põhjuseks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulumine oma ainulaadse põllumajandusmaastiku tõttu suurel alvaril. Turistid toovad saareelanikele olulise lisasissetuleku ning seetõttu soovitakse turismihooaega pikendada sügisesse, korraldades erinevaid meeleolukaid üritusi (lõikuspeod, kõrvitsafestival jt).
Rohkem infot
