Usaldusväärne partner!

25. nädala SILOSEIRE: Heintaimede I niite optimaalne aeg on möödas

linkRohusilo 20. juuni analüüside andmed (PDF)

Tabelis on uusi analüüsiandmeid vähe, sest proovide võtmiseks valitud põldudelt on rohi niidetud ja sileeritud. Proovid võeti Jõgeva ja Saku katsetelt.

Ilmastikutingimused olid viimastel nädalatel silo tegemiseks soodsad, kuigi heintaimede esimese niite aeg on möödas. Nädalaga lisandus efektiivsete temperatuuride summale 66–77 kraadi ja 20. juuniks oli Pärnus 395, Saaremaal 381, Viljandis 377, Kuusikul 356 ja Sakus 331 kraadi. Nimetatud summat arvestades on silotegemise optimaalseks ajaks vajalik soojus-summa kõikjal ületatud.

Katsetelt võetud rohuproovid paistsid silma suure kuivainesisalduse poolest. Kuivaine saake hinnates oli viljakamatel muldadel ja liblikõieliste rohkete segu-külvide põldude saak 3,3–5,8 t/ha, seevastu nõrgemal väetamisfoonil ja vanematelt rohukamaratelt oli saagi juurdekasv väiksem.

Väetatud segukülvide massi juurdekasv oli suurem (nädalaga KA 1,24–1,8 t/ha), väetamata segukülvidel oli juurdekasv 0,6–2,6 t/ha KA.

Proteiinisisaldus oli lutserni ja punase ristiku rohkes segukülvis suhteliselt kõrge (20,6%). Proteiinisisalduse vähenemine toimus eelmisel nädalal 0,09–1,1% võrra päevas. Kõrrelisterohkete taimikute proteiinisisaldus jäi enamasti alla 14%. Liblikõielised on soojanõudlikumad, seetõttu toimus taimede areng jahedal perioodil aeglasemalt ja rohu hea toiteväärtus säilis kauem.

Segukülvides on näha liblikõieliste positiivset mõju seeduvuse taseme säilimisele. Sellest tulenevalt on seeduvuse langus püsinud enamikel taimikutel 0,4% päevas. Kõrreliserohke taimik on loomise lõpu faasis või õitsemise alguses ning toiteväärtus on langenud. Kõrreliste suurema osatähtsuse korral langes kuivaine seeduvus alla 65%.

Rohu energeetiline väärtus metaboliseeruva energia sisaldus oli 9,7–10,4 MJ/kg KA.

Proteiin on veidi suurenenud liblikõieliste juurdekasvu arvel, ja NDF on ka liblikõieliste puhul veidi väiksem. Hea toiteväärtusega silo sai valmistada lutserni ja punase ristiku ülekaaluga taimikutest. Kõrrelisterohkete taimikute optimaalne niiteaeg lõppes juunikuu II dekaadiga, ristikul ja lutsernil jaanipäevaks. Käesoleval aastal on rohu proteiinisisaldus olnud tavapärasest veidi suurem.

Rohusilo tegemine kandus sellel aastal tavapärasest hilisemale ajale. Tootjate hinnangul oli heintaimede saak hea ja silo tegemise tingimused rahuldavad. Ädalakasv on niidetud põldudel hea ja 6–7 nädala pärast on kasvanud uus sileerimiskõlblik II niide.

Heintaimede I niite toiteväärtuse seire on selleks aastaks oma ülesande täitnud ja järgmisel nädalal rohuproove enam ei võeta. Kõik siloseire andmed SIIT.

Täname kõiki siloseires osalejaid! 

Proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse söötade ja jääkide laboris. Analüüsi tulemusi kommenteerivad Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Sirje Tamm, Priit Pechter ja Heli Meripõld.

Kasutatud on Laine ja Vello Kepparti Looduskalendri (www.looduskalender.ee/n/) ja Riigi ilmateenistuse (www.ilmateenistus.ee)

40
info@pmk.agri.ee
+372 672 9137
PMK Teaduse 4, 75501, Saku, Harjumaa (registrikood: 70000042)